Ebaausus on karm asi, millest terve inimkond peaks ennast taandama. Või kui lihtsamalt öelda, siis oleks tore, kui ebaausus oleks meie seast üleüldse välja roogitud. Paljud asjad on ebameeldivad, ent neil on mingisugune kasutegur, milleks neid pidada või kasutada. Näiteks hädavale – iseenesest ebameeldiv asi, aga vahest on seda – hea asja nimel – hädasti tarvis kasutada. Kuid ebaausus? Kuidas seda headel eesmärkidel kasutada? Kohe nagu ei tulegi ette, kui ainult, siis nurjatutel kaalutlustel.
Ise me teame ja tunnetame ju hästi, millal oleme ebaausad. Aga kuidas ära tunda, kui teine inimene on sinu vastu ebaaus? Sellele vastamine on paras pähkel, sest ega teine inimene ju ei ütle, et hei, seni ajasin ma sirget juttu, aga nüüd hakkan ümara jamaga su ajusid komposteerima. Tavaliselt ei muuda inimene isegi hääletooni ega kehaasendit, kui ta lülitub ausalt jutult ebaausa peale. Või siiski muudab? Katsume seda asja lähemalt uurida.
1. Nad keelduvad silmakontaktist.
Nagu öeldakse, silmad on hinge peegel. Valetajad ja ebaausat juttu ajavad inimesed ei suuda reeglina sulle otse silma vaadata. Nad korraks vaatavad ja siis läheb pilk vilksti jälle kõrvale. Kui inimesed sinuga vesteldes nii teevad, on see mõttekohaks, et keegi tahab sinuga lollitada ja jamajuttu ajada.
2. Nad näivad hajameelsetena, justkui neil oleks pea mõtteid täis.
Kui keegi sinuga juteldes tundub sellisena, otsekui oleks tal korraga tuhat mõtet peas ringi tormlemas, kuid ometi ei kipu ta sinuga nendel teemadel rääkima, võib olla midagi valesti. Võibolla ei soovigi nad sulle otse valetada, ent nad on tegevuses sellega, et varjata sinu eest olulist informatsiooni – ja see võib olla just see info, mida sa parasjagu vajad.
3. Nad käituvad närviliselt ja ärevalt, kui sinuga räägivad.
On rusikareegliks, et keegi puhub sulle kõrva udujuttu, kui ta seda tehes käitub närviliselt: raputab pead, mudib käsi, kehitab õlgu, higistab ja ajab teksti sassi. Samuti võib ta teha näogrimasse, öelda ühte ja sama mitu korda ning olla ebatavaliselt kärarikas. Põhjuseks on see, et nad püüavad sinu tähelepanu eemale juhtida sellelt, mida nad parasjagu räägivad.
4. Sa tabad nende jutust vasturääkivusi.
Ole terane nagu naaskel. Kui tekib kahtlus, et vestluspartner puhub sulle hambasse, siis ole eriti tähelepanelik: analüüsi tema sõnu ja kontrolli fakte. Kui ta sinuga rääkides ajab sassi numbreid ja kuupäevi ning esitab sulle vastuolulist infot, on põhjust valvsust suurendada. Sellisel juhul ära lepi olukorraga, vaid grilli oma vestluskaaslast niikaua, kui ta oma vale üles tunnistab.
5. Nad tõmbuvad väga kergesti kaitsesse.
Kui sul tekib kahtlus, et su vestluskaaslane ajab pada ja sa osundad sellele tähelepanu, edeneb teie vestlus suure tõenäosusega kahte versiooni pidi: aus vestluspartner vastab sinu kontrollküsimusele või tähelepanu juhtivale tõigale rahuliku ja viisaka käitumisega. Ebaaus inimene aga tõmbub kohe turri ja asub oma räägitut meeleheitlikult kaitsma.
6. Nad kalduvad teemast kõrvale ja kipuvad seda muutma.
Kui oled oma kaaslase jutust tabanud kahtlaseid noote ja ta on oma jutuga nurka surutud, asub ta meeleheitlikult vastu siplema, mis avaldub teemamuutustes ja uute teemade lauale löömises. Ebaausad inimesed on meistrid teemat teisale viima, kui tunnevad, et momendil jutuks olev teema on neile ebameeldiv või kahjulik.
7. Nad eelistavad sinuga hoida teatavat distantsi.
Kui inimene valetab, ei soovi ta reeglina vestluspartnerit puudutada, vaid hoiab temaga distantsi. Veelgi enam, võimaluse korral sokutavad nad sinu ja enda vahele mõne eseme nagu näiteks spordikoti, raamatu või mobiiltelefoni. See võib toimuda täiesti alateadlikult, ilma et su vestluspartner seda teadlikult planeeriks või endale tehtust aru annaks.
8. Nad hakkavad rääkima seosetult ja kontrollimatult.
Seda nimetatakse kõnekeeles sõna-okseks. Aga seda meetodit ebaausat inimesed kasutavadki, kui tunnevad, et nad on oma vestlusega liikunud libedale jääle ja neid ähvardab paljastamine. Siis hakkavad valekotid eriti intensiivse tempoga rääkima ehk vahutama, lootes sind oma jutuvadinaga ohtlikult teemalt kõrvale juhtida ja sinu tähelepanu hajutada.
9. Nad on sinuga vesteldes närvilised ja rahutud.
Ka petlikud ja ebaausad inimesed on pelgalt inimesed. Kui nad hakkavad jama ajama, saavad nad ka ise sellest aru, samuti nende närvisüsteem, mis hakkab vastavalt käituma ja nii öelda punast pilduma. Seda on väliselt märgata, nii et kui näed, et inimene on sinuga rääkides ilmselgelt erutatud ja käitub närviliselt, on tõenäoline, et midagi on mäda.
10. Nad muudavad või manipuleerivad hiljem jutu mõtet.
Kui asute vestlema, on teil ilmselt kindel narratiiv, mida järgida, et vestlus sujuks võimalikult ladusalt ja mõlemad osapoolest saaksid just sellist informatsiooni, mida nad vajavad. Ebaausad inimesed aga hakkavad poole vestluse pealt teemat või loo käsitlust muutma – sest see sobib nende ebaausa plaaniga. Kui su vestluspartner hakkab heast peast teemat muutma, ole ettevaatlik – midagi ei pruugi selles loos klappida.
Comments