Vaimse korralageduse neli põhjust:
1. Igapäevane stress
Info üleküllusest, füüsilisest kurnatusest ja neist tingitud lõputute valikute stress võib põhjustada vaimse tervise häireid: kroonilist ärevushäiret, paanikahoogusid ja depressiooni. Lisaks põhjustavad stressiga kaasnevad mured ja kõhklused uneprobleeme, lihase-, rindkere- ja peavalu, sagedast külmetushaigust, kõhuvalu ja seedimishäireid (Ameerika Psühholoogiassosiatsiooni väitel).
Kui elu muutub liiga pingeliseks, hakkab meie vaim otsima põgenemisteed. Liiga palju infot, liiga palju negatiivseid kogemusi ja liiga palju valikuid võib käivitada mitte just kuigi tervisliku toimetulekumehhanismi.
2. Valikute paradoks
Valikuvabadusel, mida vabas ühiskonnas väga austatakse, võib olla vaimsele tervisele kahjustav toime. Suurenenud valikuvabadus toob kaasa rohkem ärevust, otsustusvõimetust, jõuetust, ja rahuldamatust. Suurenenud valikuvõimalused võivad võimaldada paremaid tulemusi, aga kokkuvõttes ei tee inimest õnnelikuks.
Steve Jobs, Zukerberg ja Obama: „Kannan ainult siniseid ja halle ülikondi, sest püüan oma otsuste hulka kärpida. Ma ei taha kulutada end otsustele, mida süüa või mida seljas kanda, sest mul on palju muid otsuseid teha“.
3. Liiga palju staffi
Ülemäärane kraam neelab meie aega ja tulemuslikkust. Hullem on, et see tekitab ka negatiivseid ja murelikke mõtteid:
„Mu Facebooki sõber näeb välja õnnelikum kui mina. Mu elu on närune.“
Kõik tundub oluline ja pakiline. Tihti on tunne, et korrastamiseks pole aega , sest oleme hõivatud uue kraami ja informatsiooni tarbimisega. Aga mingil hetkel toob see kaasa emotsionaalse ja vaimse kurnatuse.
4. Negatiivsuskalduvus
Inimese närvisüsteem on arenenud 600 miljonit aastat, kuid reageerib ikka kui meie ürgsetel eellastel, kes sattusid eluohtlikesse olukordadesse ja pidid lihtsalt kuidagi ellu jääma. Et meie esivanemaid elus hoida, arendas emake loodus välja aju, mis MEELITAS MEID PIDEVALT TEGEMA KOLME VIGA:
• Ülehindama ohtusid
• Alahindama võimalusi
• Alahindama ohtudega toimetulekuks ja võimalustega toimetulekuteks vajalikke jõuvarusid, oskusi, ressursse.
Nii arenes välja negatiivsuskalduvus, meie kalduvus reageerida negatiivsetele stiimulitele tugevamalt kui positiivsetele. Aju on negatiivsete kogemuste jaoks nagu takjapael, positiivsete jaoks nagu teflon.
Mis mõttes negatiivsuskalduvus? See tähendab, et meisse on kodeeritud kalduvus üle mõelda, muretseda ja käsitseda olukordi märksa halvematena kui need päriselt on. Näeme ohtusid ähvardavamatena ja takistusi rängematena.
Iga negatiivne mõte, mis pähe tuleb, MÕJUB EHEDANA, ja see pärast tekib impulss käsitseda reaalsusena. OMETI EI ELA ME ENAM KOOPAS JA MEIE ELU ei satu iga päev ohtu.
ÜKS LAHENDUS: Lihtsalt tuvastada järgmine mõte, mis pähe kargab. See on teadvelolek. Teadveloleku saavutamiseks tuleb treenida aju vaimsest segadusest ja keskenduma vaid käesolevale hetkele. Kui olete teadvel, ei klammerdu te enam oma mõtete külge. Te pühendute parasjagu sellele, mis parasjagu on.
NELI HARJUMUST, MIDA SAAB TEHA OMA MÕTETE KORRASTAMISEKS:
1. Keskendunud sügav hingamine. Aeglane, sügav ja rütmiline hingamine.
2. Mediteerimine.
3. Kõigi negatiivsete mõtete ümberraamimine.
Meie mõtlemisprotsessid on vajalikud selleks, et tänapäeva maailmas ellu jääda ja konkureerida.
KRIITILINE MÕTLEMINE annab meile võime lahendada probleeme kiiresti ja tõhusalt.
LOOV MÕTLEMINE võimaldab välja töötada originaalseid, mitmekülgseid ja viimistletud ideid ning seoseid.
SOOVIMATU NEGATIIVNE MÕTLEMINE on see, mis tekitab meie mõistuses segadust ja tihti nõrutab meist elurõõmu.
EVOLUTSIOON on kujundanud meie aju nõnda, et oleme ette määratud psühholoogiliselt kannatama, iseennast võrdlema, hindama ja kritiseerima, KESKENDUMA PUUDUVALE, kaotama kiiresti olemasolevast tuntava rahulduse ja kujutlema kõikvõimalikke hirmuäratavaid stsenaariume, millest enamik iialgi teoks ei saa.
ESIMENE SAMM on MÄRGATA OMA MÕTTEMUSTREID ja katkestada need, enne kui need võimust võtavad. VIIS strateegiat, kuidas saab oma mõttemustreid muuta:
1. OLE JÄLGIJA
Lahuta oma mina mõtetest ja lihtsalt jälgi, mis sinu mõistuses toimub. Nõks on erapooletus jälgimises, mida tehes ei mõista sa ühegi mõtte üle kohut.
Kui jälgid oma mõtteid kõrvalt ja ei klammerdu nende külge, VÕTAD VÕIMU MÕTETELT JA TUNNETELT, mida need tagant õhutavad.
2. ANNA MÕTTELE NIMI
Selle asemel, et mõelda: „Ma olen igavene pusserdis ja ei suuda joonistada“ mõtle nii: „MUL ON MÕTE, et ma ei suuda joonistada.“
3. ÜTLE LIHTSALT EI
Kui leiad end mõttelisest nõiaringist või muretsemisest, ütle lihtsalt valju häälega AITAB, VÕI SEIS!
Sama hea nõks on kummipael randme ümber või enda näpistamine.
4. TUNNE OMA PÄÄSTIKUID
Tihti käivitab ülemõtlemise ja negatiivsuse mõni isik, olukord või füüsiline seisund. Pööra tähelepanu oma tavapärastele muredele ja ärevusele, mida sa tihti haudud. Mis on need tegurid, mis sind tavaliselt käima tõmbavad? Pane need päästikud kirja ja katsu neid hoiduda.
5. SEGA ENDALE VAHELE
Purusta nõiaring, tee midagi sellist, mis köidab su meeli, et negatiivsetele mõtetele ei jää enam ruumi. Võta kasvõi korrutustabel läbi või püüa mõnda luuletust meelde tuletada.
VEEL NIPPE:
• Vaidlusta mõte ja vaheta see välja
• Õpi tõde tunnistama
• Tegutse mõtestatult (millegi oma käega ehitamine, millegi algusest peale kujundamine, kirjutamine, maalimine, pillimängu harjutamine).
• PANE ENDALE MURETAIMER, näiteks 5 minutit võin muretseda kõiges.
Comments