Hiljuti kohtasin sõpra, kes särast rõõmust nagu rumal noorkuu. Küsides põhjust, selgus, et sõber oli hiljuti osalenud ühel tasulisel seminaril või koolitusel, kus pakuti erinevaid lahendusi eluga paremaks toimetulekuks.
Mind on alati sellised seminarid paelunud, eriti tasulised. Sest minu mulgi loogika ütleb, et raha eest peaks pakutama tarkust, mis ületab pika puuga tasuta – kasvõi netis leiduvad –tarkuseterad.
Palusin sõbral oma teadmisi veidike jagada, et saaksin ka ise rohkem valgustatud. Alljärgnevalt tema poolt toodud õpetussõnad minu kommentaaridega.
1. Kirjuta oma lugu üles. Iga päev. Millised on sinu plaanid, eesmärgid? Kuidas sa soovid, et sinu tänane päev välja näeks?
KOMMENTAAR: Idee on muidugi hea, siin on juures üksainus konks. Kui sul on ikka tugev depressioon või näiteks tuumapohmell, siis pole sinust erilist kirjutajat. Mida me räägime: kasvõi pelgalt pastaka näppude vahel hoidmine on paras vägitegu, kirjutamisest rääkimata.
SOOVITUS: Igapäevase päeviku pidamine ei ole iseenesest halb idee, aga tunneta oma reaalset võimekust ja ära püüa nabast üle hüpata. Igapäevane rutiin on hea, aga piisab täiesti, kui suudad kirjeldada tänast päeva kasvõi nii: „pask päev“ või „jõhker peavalu“. Kui suudad sellegi üles kirjutada, oled olnud – vastavalt oma tänasele jõuvarule – väga tubli. Mõnikord võib olla nii, et tuju sõnade jaoks ei ole kohe üldse mitte. Sellisel juhul joonista või kritselda midagi. Peamine on, et sa hoiad rutiini ja täidad päevikut IGA PÄEV.
Hiljem, kui sul tulevad juba paremad päevad, on hea päevikut tagasi sirvida ja sinu kriipsujukud meenutavad sulle, millisest august oled tänaseks välja roninud.
Veel üks soovitus: sellised päevikud võiksid olla isiklikud, neid ei ole mõtet teistega jagada. Ülejäänud maailm ei pruugi mõista, kus sa parasjagu oled ja mida sa tegelikult läbi elad. Kui pead päevikut, OLE ENDAGA TÄIESTI AUS, muidu pole asjal suurt mõtet.
2. Püüa välja selgitada, mille külge oled oma elus kinni jäänud, takerdunud. Kas on need kuhjunud ja maksmist vajavad arved, sisemine tühjusetunne, ennast sinu ellu mugavalt sisse seadnud üksildustunne või vastupidi, sõbrad, kes kogu aeg sinult midagi tahavad?
KOMMENTAAR: Iseenesest taas hea soovitus, sest sageli me küll tunneme, et miski segab meid olemas õnnelik, aga me ei võta seda hetke analüüsimiseks, mis just täpselt takistab meil elamast mõnusat elu. Kui me viitsiksime võtta korraks aja maha ja keskenduda sellele, mis meid meie elus tegelikult kõige rohkem häirib, oleks see juba suur edasiminek.
SOOVITUS: Võta tükk paberit ja kirjuta vasakusse tulpa kõik asjad/tunded/tegevused/inimesed, kes sinu ellu rõõmu toovad ja paremasse kõik asjad, mis sinu elu pekki keeravad. Nii, tubli. Kas mõned asjad leiduvad mõlemas tulbas? Näiteks saiakeste söömine? Suhtlemine mõne inimesega? Pitsike teravat enne magamaminekut? Nende kahe tulba pealt näed, ära mida sa küll igapäevases elus tarbid, ent mis teevad sind samal ajal õnnetuks. Püüa neist asjadest lahti saada. Samuti võta punkt punktilt ette parempoolne tuska tekitav tulp ja püüa hakata sealseid probleeme otsast lahendama. Kasvõi üksainuke asi igal päeval. Ka see on suur edasiminek. NB! Vajadusel ole kategooriline ja järeleandmatu! Kui sinu eluisu närib pidevalt tuttav, kes helistab sulle igal õhtul enne südaööd, et kurta oma armuprobleemide üle, siis võta ennast kätte ja ütle talle, et sellised igaöised nutukõned peavad nüüd lõppema. Aga kuidas leida eneses niipalju julgust, et talle seda öelda?
SOOVITUS: Kõigepealt ütle endale: STOP!
Sõnasta enda jaoks probleem: mu sõbranna helistab mulle igal ööl ja segab minu enda uinumist.
Seejärel VAATA ENDA ELU OTSEKUI KÕRVALT: kas see probleem segab sind päriselt või on tegemist sinu enda üles klopitud emotsiooniga? Sa mõistad, et need telefonikõned häirivad ka päriselt sinu elu.
Nüüd on aega RÄÄKIDA ISEENDAGA. Ei ole midagi halba, kui teed seda kasvõi häälega ja peegli ees. Ütle endale: minu elu segavad sõbranna öised kõned, mis ei lase mu uinuda. Ma pean talle helistama ja selle pulli ära lõpetama. NÜÜD KOHE.
Pärast sellist ettevalmistust on palju kergem telotoru haarata ja see ebameeldiv kõne ära teha.
3. Keskendumine hetkele. Kas oled kinni jäänud oma minevikus tehtud vigade üle kahetsemisele või muretsed väga, mis juhtub sinuga homme? Võta vabalt, sa elad just nüüd ja praegu.
KOMMENTAAR: Jah, see kuulus ja populaarne hetkes elamise kunst või nagu veel peenemalt öeldakse, mindfulness. Kõik kõlab muidugi ülilihtsalt ja soovitus elada hetkes isegi labaselt, ent seda reaalselt täita on kuradima raske. Vähemalt suurel osal inimkonnast. Miks? Sest me rändame – tahame või mitte – mitmeid kordi päevas oma minevikku ja elame kunagi tehtud tempe või kogetud emotsioone ühe uuesti ja uuesti üle. Miks? Sest me oleme nii ehitatud. Hoida meie teadvust pelgalt praeguses hetkel nõuab pidevat treeningut ja regulaarset tööd iseendaga. Samuti mure homse pärast: kuidas sa kuramus saad enesele öelda, et kõik on korras ja teha enesele pika pai, kui sa tead, et homme on aeg üüri maksta ja sul pole selle jaoks sentigi raha. Sa püüad küll keskenduda õues paistvale päikesele ja kohaloleku soovitusele, ent kusagil tagaajus taob lakkamatult halastamatu haamer: homne üür, homne üür, homne üür.
SOOVITUS: Üks asi, mida ma ise palju kasutan, kui kukun (liigselt) muretsema, on mure lahendamise puu. Selle nutika seadeldise abil saan sageli paremat sotti, kas mul tasub üldse ühe või teise asja pärast muretseda või kas ma saan sinna üldse midagi parata. Kui saan aru, et kohe muretsemisel ei ole mõtet või selle jama lahendamine pole minu võimuses, rahuneb aju mõnevõrra ja ma saan oma normaalse igapäevaeluga edasi liikuda.
Järgneb....
Comments