top of page
  • arengulugu

Alternatiivne mõtteviis – mis imeloom see veel on?

Me kõik mõtleme, see on inimeseks olemise üks osa. Tavaliselt on meil omad harjumused ja viisid, kuidas me oma mõtteid loome, koondame ja korrastame. Seda tohuvabohu meie peas nimetatakse mõttemustriteks. Mõttemustrid on regulaarsed viisid, kuidas meie mõtted meie teadvusse ilmuvad ja kuidas me nendele mõtetele reageerime. Need võivad olla seotud meie veendumuste, kogemuste ja keskkonnaga ning mõjutavad oluliselt meie tundeid, käitumist ja üldist meeleseisundit. Mõttemustreid on palju, nendest võib jäädagi rääkima. Toon lühidalt ära vaid mõned levinud tüübid mõttemustritest:

 

Positiivsed mõttemustrid: need on mõtted ja veendumused, mis toetavad meie eneseusku, optimismi ja heaolu. Näiteks võib see olla usk oma võimetesse, tänulikkuse väljendamine või võime näha raskustes uusi võimalusi.

 

Negatiivsed mõttemustrid: need on mõtted ja veendumused, mis võivad põhjustada stressi, ärevust ja madalat enesehinnangut. Näiteks võivad need hõlmata enesesüüdistamist, hirmu tuleviku ees või ülehindamist.

 

Siinkohal oli plaan jutt mõttemustritest katkestada, ent ma ei suuda vastu panna kiusatusele ära tuua veel mõned väga levinud mõttemustrid:

 

Katastrofiseerimine: see on kalduvus näha olukordi halvemana kui need tegelikult on ning eeldada halvimat võimalikku tulemust. See võib viia ärevuse ja hirmuni ning takistada olukorra objektiivset hindamist.

 

Must-valge mõtlemine: see mõttemuster hõlmab kaldumist äärmuslikesse ja kategoorilistesse mõtetesse ilma vahepealsete varjunditeta. See võib takistada paindlikkust ja takistada nägemast keerulisi olukordi mitmekülgselt.

 

Üldistamine: seda mõttemustrit iseloomustab kalduvus ühele negatiivsele sündmusele või kogemusele üldistada kõikidesse eluvaldkondadesse. See võib viia enesepiitsutamiseni ja pessimistliku maailmavaate tekkeni.

 

Võrdlemine: see mõttemuster hõlmab enda või oma elu võrdlemist teistega, mis võib viia kadeduse, kibestumise ja enesehinnangu languseni.

 

Mõttemustrid võivad olla nii teadlikud kui ka alateadlikud ning mõjutada meie käitumist ja emotsionaalset heaolu. Oluline on olla teadlik oma mõttemustritest ja vajadusel töötada nende muutmise nimel, et saavutada positiivsem ja tasakaalustatum meeleseisund. See võib hõlmata enesevaatlust, eneseteadvustamist, positiivsete harjumuste arendamist ja vajadusel professionaalset abi otsimist, nagu näiteks teraapia või nõustamine.

 

Nii, aitab nüüd mõttemustritest ja mingem teema juurde, millel mõtlesin täna peatuda. Selleks on meie tavapärasele, harjumuslikule mõttetööle vastukaal ehk alternatiivne mõtteviis. See on mõtlemise viis, mis hõlmab tavapäraste mõttemustrite ümber hindamist ja uute vaatenurkade leidmist just neil juhtudel kui kipume meie harjunud mõtteviisi ja loogikat järgides pange jooksma. Sellistel puhkudel on alternatiivne mõtteviis väga mõnus lähenemisviis probleemile, sest see aitab meil näha olukordi erinevalt ning leida positiivseid ja konstruktiivseid viise nende lahendamiseks. Aga kuidas seda alternatiivset mõtteviisi konkreetselt praktiseerida? Alljärgnevalt pakun välja mõned võimalikud viisid:

 

1.      Küsi endalt küsimusi: Kui seisad silmitsi negatiivsete mõtetega, küsi endalt: "Kas on muid võimalusi seda olukorda tõlgendada?" või "Kuidas võiksin seda asjaolu teisiti vaadata?" See aitab sul avastada uusi vaatenurki ja mõista olukorda mitmekesisemalt.

 

2.      Otsi tõendeid: Enne kui võtad oma mõtteid kui tõde, küsi endalt, kas sul on piisavalt tõendeid selle toetamiseks. Otsi alternatiivseid tõendeid või vaatenurki, mis võivad anda sulle rohkem teavet olukorra kohta.

 

3.      Vaata küsimusi objektiivselt: Kui seisad silmitsi väljakutsetega, proovi vaadata olukorda väljastpoolt, nagu oleksid vaatleja. See võimaldab sul saada objektiivsemat vaadet ja vähendada emotsionaalset mõju.

 

4.      Positiivsete aspektide leidmine: Igal olukorral on tavaliselt nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Püüa leida olukordades positiivseid elemente või õppetunde, mis võivad sinu väljavaateid muuta.

 

5.      Mõista, et sa ei pruugi kõike teada: Sageli kalduvad inimesed järeldama või eeldama asju ilma täieliku teabeta. Ole avatud uuele teabele ja ole valmis muutma oma seisukohti vastavalt uuele informatsioonile.

 

6.      Teadvusta automaatseid mõtteid: Ole teadlik automaatsetest mõttemustritest, mis võivad tekkida erinevates olukordades. See võib hõlmata enesehinnangu, hirmude või muude negatiivsete mõtete kujunemist.

 

7.      Väljenda tänulikkust: Igapäevane tänulikkuse praktika võib aidata sul näha elu positiivsemas valguses. Mõtle regulaarselt sellele, mille üle oled tänulik, ja kirjuta need asjad üles.

 

8.      Ole paindlik: Ära ole liiga jäik oma mõtteviisis. Olles avatud uutele ideedele ja vaatenurkadele, saad arendada paindlikumat mõtlemisviisi.

 

Veel üks hea võimalus arendada oma alternatiivset mõtteviisi, on seda teha läbi küsimuste esitamise. Alljärgnevalt mõned abistavad küsimused, kuidas seda teha:

 

1.      Mis on minu esimene reaktsioon antud olukorrale?

o       Kas mu esmased mõtted on pigem negatiivsed või positiivsed?

o       Kas on võimalik näha olukorda teisest vaatenurgast?

 

2.      Kas mu mõtted on objektiivsed või emotsionaalselt värvunud?

o       Kas mu mõtted tuginevad faktidel või emotsioonidel?

o       Kas saan astuda sammu tagasi ja vaadata olukorda objektiivsemalt?

 

3.      Millised võiksid olla teised võimalikud tõlgendused olukorrale?

o       Kas on alternatiivseid viise, kuidas seda olukorda võiks tõlgendada?

o       Kas keegi teine näeks olukorda teisiti?

 

4.      Kuidas mu mõtteviis võiks mõjutada mu enesetunnet ja käitumist?

o       Kas mu praegune mõtteviis aitab mind edasi või takistab mind?

o       Kuidas võiks positiivsem mõtteviis mu enesetunnet ja käitumist mõjutada?

 

5.      Kuidas ma saan positiivseid aspekte olukorras näha?

o       Kas on midagi head või õpetlikku selles olukorras?

o       Kuidas saan kasutada seda olukorda oma kasuks?

 

6.      Kuidas saan luua endale positiivsemaid mõttemustreid?

o       Millised on mõned positiivsed afirmatsioonid või mantrad, mida saaksin endale korrata?

o       Kuidas saan endale meelde tuletada positiivseid hetki või kogemusi minevikust?

 

Alternatiivset mõtteviisi saab arendada ka läbi harjutuste. Mõned harjutused paljudest on järgmised:

 

1.      Mõttekaardi koostamine: Kirjuta üles mõni mure või probleem, millega hetkel silmitsi seisad. Seejärel jaga paber kaheks veeruks. Ühel veerul kirjuta üles kõik negatiivsed mõtted, mis sulle meelde tulevad seoses selle murega. Teisel veerul kirjuta alternatiivsed, positiivsemad mõtted või võimalikud lahendused sellele probleemile.

2.      Mõtteväänamine: Jälgi oma mõtteid ja pane tähele, kui sinu mõttemustrid muutuvad negatiivseks või kriitiliseks. Kui märkad negatiivset mõttemustrit, proovi seda peatada ja asendada see positiivsema alternatiiviga. Näiteks, kui mõtled: "Ma ei suuda sellega hakkama saada", muuda see mõte: "Ma olen võimeline leidma lahendusi ja toime tulema".

3.      Visualiseerimine: Visualiseeri endale positiivne tulemus olukorras, millega tegeled. Kujuta ette, kuidas sa lahendad probleemi edukalt või kuidas saavutad oma eesmärgi. See aitab sul keskenduda positiivsetele tulemustele ja suurendada oma enesekindlust.

 

Mulle endale meeldib nende harjutuste juures kõige rohkem mõttekaardi koostamine. See võib aidata sul paremini mõista oma mõtteid ja tundeid seoses konkreetse probleemiga ning leida uusi ja positiivsemaid viise selle lahendamiseks. Aga kuidas konkreetselt mõttekaarti koostada? Toon ära samm-sammulise juhendi mõttekaardi koostamiseks:

 

Vali probleem või olukord: vali välja probleem või olukord, millega soovid tegeleda. See võib olla midagi, mis põhjustab sulle stressi, ärevust või muid negatiivseid emotsioone.

 

Joonista mõttekaardi alus: võta paber ja kirjuta sellele keskele probleemi pealkiri või lühike kirjeldus. Seejärel joonista selle ümber ring, et moodustada mõttekaardi alus.

 

Jaga mõttekaart sektsioonideks: joonista ringi ümber mitu joont või jaga paber mitmeks sektsiooniks, mis esindavad erinevaid mõtteid või aspekte seoses selle probleemiga.

Kirjuta üles negatiivsed mõtted: ühes sektsioonis kirjuta üles kõik negatiivsed mõtted, mis sul tekivad seoses selle probleemiga. See võib hõlmata hirme, kahtlusi, negatiivseid uskumusi või muid mõtteid, mis sind takistavad.

 

Kirjuta üles positiivsed mõtted: järgmises sektsioonis kirjuta üles alternatiivsed, positiivsemad mõtted või võimalikud lahendused sellele probleemile. Püüa leida positiivseid aspekte olukorras ja võimalusi selle lahendamiseks.

 

Analüüsi ja võrdle: vaata üle oma mõttekaart ja võrdle negatiivseid ja positiivseid mõtteid. Püüa mõista, kuidas sinu mõtteviis võib mõjutada sinu emotsionaalset seisundit ja käitumist.

 

Leia tasakaal: püüa leida tasakaal negatiivsete ja positiivsete mõtete vahel ning keskenduda lahendustele ja võimalustele, mis aitavad sul olukorda paremini lahendada.

 

Mõttekaardi koostamine võib aidata sul paremini mõista oma mõtteid ja tundeid seoses konkreetse probleemiga ning leida uusi ja positiivsemaid viise selle lahendamiseks.

 

191 views

Recent Posts

See All

Mida me teame vihast?

Täna vihastasin enda peale – üle mitme-setme aja – päris korralikult. Ja mitte mõne tühise asja peale, vaid ühe oma allesjäänud sõltuvuse peale. Milleks on sigarid. Ma olen viimasel ajal suitsetamist

Kuidas saada lahti negatiivsetest mõtetest?

Me puutume negatiivse mõtlemisega kokku igapäevaselt, tahame seda siis või mitte. Eestlased on juba kord selline rahvas, kes armastab kõiki teemasid – kaasa arvatud lõbusaid ja pidulikke – vaadelda lä

Bipolaarne häire – mis see on?

Täna kirjutan esimese tellimustöö, kuna üks väga tore inimene palus kirjutada bipolaarsest häirest. Seda haigust on võrreldud Ameerika mägedega: kord oled üleval tipus, maailm on alandlikult su jalge

Comments


bottom of page