Ma kolin. Kes on selle kadalipu läbi teinud, teab, et väga glamuurne see tegevus ei ole: kastid, karbid, tolm, vana koli ja ukse vahele jäänud näpp on märksõnad, mis esimesena pähe plahvatavad.
Kolimise tõttu kaevusin raamaturiiulite niisugustesse sügavustesse, kuhu ma pole tavaliselt viitsinud ära kaduda. Ja ennäe!, päevavalgele ilmusid sellised raamatud, mille olemasolust mul aimugi polnud.
Üks sellistest raamatutest on pealkirjaga „Valgus tunneli lõpus“, autoriks Kevin Billett ja Brandon Bays. Pealkirja ja kujunduse tõttu arvasin automaatselt, et tegemist on järjekordse kristlikku propagandat edastava teosega. Ent kolimismeeleolus lõin raamatu siiski lahti ja ilmnes, et autorid räägivad Jeesuse asemel stressist, läbipõlemisest ja depressioonist. Väga põnev.
Olen sellest aru saanud, et depressiooni mõiste hõlmab endast tervet erinevat hulka kogemusi ja sellest hoolimata jääb selle tähendus ikkagi ebaselgeks. Aga selleks, et depressioonist vabaneda, on ülimalt oluline, kuidas me seda määratleme ja kuidas sellesse suhtume.
Depressiooni paremaks mõistmiseks on tarvis jälgida selle sümptomeid. Nende abil on võimalik paremini mõista, mida oled kogenud minevikus või mida kogevad inimesed sinu ümber.
Alustame kergest depressioonist. Millised seisundid seda siis iseloomustavad?
Kerge või nõrga depressiooni korral võime tunda rahutust ja üldist rahulolematust oma olukorraga. Tunneme, et miski on meie elus tasakaalust väljas või vajab muutmist, kuigi me ise ei oska öelda, mis on valesti. Tunneme kurbust või masendust; tajume end teistest inimestest eraldatuna, elutuna, loiuna, väsinuna. Meie eesmärgid ja püüdlused pole enam jõulised või on muutunud ebamääraseks. Muutume passiivsemaks ja negatiivsemaks, isegi küüniliseks elu ja selle võimaluste suhtes. Võime hakata keskmisest rohkem magama või vastupidi, meie unerütm saab häiritud ja uni muutub hüplikuks. Võime hakata rohkem sööma ja kaalus juurde võtma.
Need kergekujulise depressiooni sümptomid võivad tulla ja minna. Need võivad kesta korraga kas päevi või nädalaid, mõnikord ka aastaid või kümneid aastaid. Aga need võivad ka iseenesest ära kaduda, tavaliselt siis, kui meie elus toimuvad positiivsed muutused – olgu siis eraelulised või tööalased.
Mõõduka depressiooni korral muutuvad rahulolematus ja rahutus sügavaks kurbuseks, tühjusetundeks ja kaotusvaluks, tunneme end eksinuna. Elu võib hakata tunduma mõttetuna ja meil puuduvad igasugused eesmärgid. Eraldume sotsiaalses mõttes, väldime sõpru ja kössitame kodus. Vilets lugu peitub ka selles, et meie seksuaalsed soovid kahanevad ja võime hakata lähedust vältima. Tunneme, nagu vajuks masendus meile justkui tekina peale. Oleme tuimad ja nagu rohtude mõju all, miski ei ulatu enam meieni, miski ei puuduta meid enam, kuna oleme end kujundlikus võtmes otsekui ravimeid täis toppinud. Võib juhtuda, et hakkamegi end sõna otseses mõttes ravima, sööme lohutustoitusid, tarvitame alkoholi või kasutame lõõgastumiseks narkootikume, et seda ebamugavustunnet leevendada. Enne pelgalt taustal olnud ärevus ja närvilisus võivad hakata pead tõstma, väljendudes arututes, mõttetutes ja korduvates tegevustes, mille eesmärgiks on tõmmata tähelepanu kõrvale sellelt, kuidas me end tegelikult ja emotsionaalselt tunneme.
Raskekujulise depressiooni puhul muutub elu veelgi vaevalisemaks. Võib näida, nagu tiritaks sind järelejätmatult sügavasse pimedusse. Elamisel puudub igasugune mõte, igal pool valitseb tühjus. Oleksid nagu keeristormis, kust väljapääs puudub, või nagu pimedas tunnelis, mille lõpus puudub valgus.
Oled segaduses, ei oma kontakti ümbritsevaga või parasjagu valitseva olukorraga; miski ei jõua sinu teadvusesse. Teisalt võid hakata meeletu tempoga rutiinseid tegevusi tegema nagu orav rattas, kuna püüad iga hinna eest vältida reaalsusega silmitsi seismist ja enese valusaid emotsioone. Võime hakata end karistama ja vigastama.
Depressiooni ajal võib meie tervis kiiremini halvenema hakata, kui me ei söö ega hoolitse oma põhivajaduste eest.
Nagu eelneva põhjal võime aru saada, on depressioon üks väga keerulise struktuuriga elukas, kes võib sind naha ja karvadega alla neelata, kui sa talle täit tähelepanu ei pööra ning tema vastu raevukasse võitlusesse ei astu. Selles võitluses on sinu poolel spetsialistid ja tugivõrgustik, kes sulle ainult head soovivad ja kelle sõna on mõistlik kuulata.
Comments