Kas eelistada tavameditsiini või rahvameditsiini?

(ehk millal võtta tablett ja millal keeta teed)

Mul on tunne, et iga eestlane seisab mingil hetkel elu jooksul sama küsimuse ees. Kui sul on köha, nohu ja tundub, et kogu maailm sinu ümber on pakitud vati sisse, tekib vajadus ja soov kiire lahenduse järele.

Ja siis peas tekib kaks häält. Esimene ütleb: “Mine arsti juurde, võta ravimid, teadus on olemas põhjusega.” Teine sosistab: “Tee ingveriteed, pane villased sokid jalga ja lase vanaemal oma töö teha.”

Ja kuskil nende kahe vahel ma istun, tass teed käes, sirvin internetti, ja mõtlen: mida ma nüüd tegelikult teen? Arst kõlab kuidagi usaldusväärsemalt, aga tema külastamine on omaette protsess ja doktori poolt kirjutatud ravimid hirmkallid. Rahvameditsiin hiilgab jällegi oma lihtsusega, aga ravitee ja viinasokkide mõju on kuidagi piiratud. Mida valida?

Alustame ausalt: mõlemal on oma koht

See ei ole võitlus “teadus versus rahvatarkus”. Pigem on see nagu tööriistakast. Sul on haamer (arst ja ravimid), samuti kruvikeeraja (rahvameditsiin). Probleem tekib siis, kui sa üritad kruvi haamriga sisse lüüa… või naela kruvikeerajaga sisse keerata.

Millal valida arst ja ravimid?

Tegelikult on ju asi selge. Kui haigus on või häda on raskemat sorti, siis tuleks valida automaatselt arst. Päriselt. Näiteks, kui sul on kõrge palavik, mis ei alane, tugev valu, hingamisraskused või midagi, mis tundub “väga valesti” … siis ei ole aeg katsetada, kas sibulakompress aitab. See on koht, kus meditsiin on päästnud miljoneid elusid ja sinulgi on viimane aeg abi küsida.

Arsti tasuks külastada ka siis, kui tegemist on bakteriaalse või konkreetse haigusega. On haigusi, mida ei ravi tee, mesi ega usk universumisse. Näiteks bakteriaalne infektsioon võib vajada antibiootikume. Rahvameditsiin võib siin toetada, aga mitte asendada ravi.

Seoses interneti võidukäiguga oleme meie, tavainimesed, õppinud ennast neti teel diagnoosima. See on aga õhuke jää, sest näiteks köha võib kaasas käia nii kerge külmetuse kui ka tõsise haigusega, mis vajab koheselt haiglaravi. Seega, kui diagnoos on ebaselge, on mõtet pöörduda samuti arsti poole.

Millal rahvameditsiin võib olla täiesti okei?

Nüüd tuleb see osa, kus vanaema naeratab rahulolevalt.

1. Kerged ja mööduvad vaevused

Näiteks kerge külmetus, väike kurguärritus või stressist tingitud kergemad pinged. Siin võib tõesti aidata soe tee, mesi, puhkus ja saun, mitte sisse uhada peotäite kaupa tablette.

2. Toetav ravi

Rahvameditsiin ei pea alati konkureerima arstiga. Ta võib lihtsalt toetada, näiteks kummelitee kurgu rahustamiseks, ingver immuunsuse turgutamiseks või aurutamine nohu leevendamiseks. Rahvameditsiin on nagu lisakiht hoolt kergemate vaevuste korral.

3. Keha kuulamine

Rahvameditsiini üks tugevus on see, et ta sunnib sind aeglustama. Sa ei võta lihtsalt tabletti ja ei jookse edasi. Sa võtad korraks aja maha, teed teed ja mõtled rahulikult järele. Ja vahel ongi just see see, mida keha tegelikult vajab.

Rahvameditsiini plussid ja miinused

Plussid:

a) See on loomulik ja sageli leebe

b) Aitab kergemate vaevuste puhul

c) Toetab keha, mitte ei suru sümptomeid alla

d) Loob rituaali ja rahu

Miinused:

a) Rahvameditsiin ei pruugi toimida tõsiste haiguste puhul

b) Annused ja mõju ei ole alati täpsed

c) Võib tekitada vale turvatunde (“küll läheb üle”)

Ravimite plussid ja miinused

Plussid:

a) Ravimitel on tõestatud toime

b) Ravi on tavaliselt kiire ja efektiivne

c) Elupäästev paljudes olukordades

Miinused:

a) Kõrvaltoimed

b) Võib tekitada sõltuvust (mõned ravimid)

c) Vahel ravib sümptomeid, mitte põhjust

d) Üsna kulukas lõbu

Suurim viga, mida ma ise olen teinud

Ma olen mõlemat äärmust proovinud. On olnud hetki, kus ma ignoreerisin sümptomeid liiga kaua (“küll läheb üle”) ja hetki, kus ma haarasin liiga kiiresti tableti järele. Mõlemad variandid võivad olla valed. Tarkus on kuskil keskel.

Üks lihtne reegel, mida ma nüüd kasutan

Ma küsin endalt kaks küsimust:

1. Kas see haigus võib olla tervisele ohtlik? Kui jah, siis kutsun arsti.

2. Kas mu keha vajab puhkust või kiiret sekkumist? Kui vastuseks on puhkus, siis alustan leebemalt.

Meil, eestlasel on vedanud. Meil on ligipääs kaasaegsele meditsiinile ja samal ajal on meil esivanematelt päritud rikkalik rahvatarkus. Me ei pea valima ühte ja teist maha jätma. Me saame kasutada mõlemat.

Mida ma siis teen, kui haigeks jään? Kui ma olen haige, siis ma ei taha olla kangelane. Ma tahan terveks saada. Mõnikord tähendab see arsti ja ravimeid. Mõnikord tähendab see teed, mett ja vaikset õhtut. Ja mõnikord – ausalt öeldes – mõlemat korraga.

Vanaema ja arst ei pea omavahel tülis olema. Nad võivad täiesti vabalt töötada samas tiimis.

Mina võtan ise regulaarselt ravimeid, mida arstid on mulle välja kirjutanud. Eeskujulikult ja ilma eranditeta. Samas, kui mind piinab mõni kergem tõbi, otsin heameelega abi kõigepealt just esivanemate tarkuseteradest.

Kaks asja, mis mind kevadeti kõige rohkem piinavad, on külmetus ja millegipärast ka unetus. Kas nende murede puhul suudab rahvameditsiin abiks olla. Minu meelest on siin paar head nippi.

Külmetuse korral – soojus, niiskus ja rahu

Kõigepealt soovitan klassikalist sibula-mee siirupit. Kõlab küll natuke kummaliselt, ent on imehea vahend köha ja valutava kurgu jaoks.

Vaja on ainult ühte sibulat ja paar supilusikatäit mett. Haki sibul väikesteks tükkideks, lisa mesi peale ja lase möksil paar tundi seista (tekib siirup). Võta üks teelusikatäis mitu korda päevas. Miks see toimib? Sibul on antibakteriaalne, mesi rahustab kurku.

Mida võiks veel külmetuse puhul soovitada, on ingveri-sidruni tee. See on hea külmavärinate ja üldise “haige olemise” vastu. Vaja on värsket ingverit, sidrunit ja mett. Riivi ingver kuuma vee sisse, lisa sidrun ja mesi ning valmis tee ongi. See väärt vedelik soojendab seest ja aitab kehal “käima minna”.

Viimasel hetkel tuli meelde ka kuum jalavann sinepiga. See töötab, kui tunned, et haigus alles hakkab tulema. Vaja on kuuma vett ja 1-2 supilusikatäit sinepipulbrit. See tõmbab “külma kehast välja” – vana võte, aga siiani paljude lemmik.

Muidugi ei tohi me ära unustada aurutamist (rätik üle pea ja kuuma auru sisse hingamine) ja kõikide külmetuste suurimat vaenlast – küüslauku.

Aga tuleks nüüd lõpetuseks ka teise vaevuse juurde – selleks on unetus. Minul on unega olnud aastaid probleeme ja mis imelik, selle vastu aitab mitte niivõrd unetablett, kuivõrd just vanad rahvatarkused.

Unetuse korral – rahustamine, mitte sundimine

Unetuse puhul on oluline mitte “võidelda unega”, vaid luua tingimused, kus uni saab tulla.

1. Kummeli- või melissitee

Kõige lihtsam ja toimivam asi üldse. Tee tuleb juua mitte vahetult enne uinumist, vaid 30-60 minutit enne und. See loob mõnusa uimase tunde ja tekitab une tulekuks soodsa pinnase, kuna rahustab tõhusalt närvisüsteemi.

2. Soe piim meega

Klassika, mis töötab üllatavalt hästi. Tuleb võtta sooja (mitte keevat!) piima ja veidi mett. Selline segu aitab hästi lõõgastuda ja tekitab koduse turvatunde.

3. Jalavann enne magamaminekut

Sinepivanni sai enne mainitud, aga une kutsumiseks sobib oivaliselt ka tavaline jalavann. Vaja on ainult sooja vett ja 10-15 minutit kannatust.

4. Lavendel padja juures

Mina seda kaua ei teadnud, kuniks lugesin hambaarsti ootekabinetis mingit naisteajakirja. Kui tahad sügavamat und, pane paar tilka lavendliõli padjale või tuppa. See aitab ajul aru saada: nüüd on aeg rahuneda.

Rõhutan veelkord üle, et rahvameditsiin aitab vaid siis, kui sul on kerge külmetus või pisemat sorti stress ja leebem unetus. Kui aga palavik püsib kõrge või unetus kestab pikalt, siis tasub ikkagi pöörduda arsti poole.

Rahvameditsiin ei ole ime. Aga ta on vahend hoolitsemiseks. Ta sunnib sind aeglustama, ennast kuulama ja andma kehale võimaluse taastuda. Ja vahel ongi just see see, mida me kõige rohkem vajame.