top of page
  • arengulugu

Kas suvise palavusega on ennast võimalik arendada?

Õues kerib kuuma iga päevaga juurde, istun toas, aknakardinad all ja aknad kinni ning higistan nagu kevadine konn. Tabasin ennast mõttelt: kas sellise palavusega on üldse aktiivne ajutegevus võimalik? Vastus oli üllatav. Millegipärast just poolhämaruses istumine ja kohvi timmimine paneb aju liigutama eksistentsiaalsete küsimuse suunas. Kuidas on lood minu enesearengu ja isikliku teadlikkusega, kas minu enesetõhususega on kõik korras, mis seisus olen varem püstitatud eesmärkide suunas liikumisega?

 

Rüübakem sõõm kohvi, sättigem end mugavamalt istuma ja vaadelgem neid punkte detailsemalt.

 

Kõigepealt, kas enesearenguga peab üldse pidevalt tegelema? Kas ei piisa sellest, kui sean ükskord paika oma eesmärgid ja hakkan tublilt nende täitmise poole rühkima? Ei, ei piisa.  Isiksuse areng või eneseareng on pidev protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja arendada enda vaimseid, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja füüsilisi omadusi ning oskusi. See hõlmab enda paremat tundmaõppimist, oma tugevuste ja nõrkuste mõistmist ning pidevat kasvu ja enese täiustamist. Et saavutada selles sektoris edu, peame enesearenguga tegelema lausa igapäevaselt.

 

Ent kuidas täpsemalt enesearengut jälgida? Toon ära mõned pidepunktid, millest eneseareng (muuhulgas) koosneb ja milliseid märksõnu tasub tähele panna.

 

Isiklik teadlikkus: Ülioluline on enda parem mõistmine, sealhulgas oma emotsioonide, mõtete, soovide ja eesmärkide tunnetamine.

Isikliku kasvu soodustamine: Püüdlemine pideva kasvu ja arengu poole erinevates eluvaldkondades, sealhulgas vaimselt, emotsionaalselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt.

Enesetõhusus: Usk enda võimesse saavutada eesmärke ja lahendada probleeme, mis võib kaasa tuua suurema enesekindluse ja motivatsiooni.

Eesmärkide seadmine: Selged eesmärgid ja suunised selle kohta, kuhu soovid oma elus liikuda ja mida soovid saavutada.

Isiklik vastutus: Enda tegude eest vastutamine ja võtmetähtsusega rolli võtmine oma elu suunamisel ja kujundamisel.

Õppimine ja kohanemine: Valmidus õppida uusi asju, kohaneda muutustega ning võtta vastu väljakutsed ja ebaõnnestumised kui võimalused õppida ja kasvada.

Enesehooldus: Enda eest hoolitsemine nii füüsiliselt kui ka vaimselt, sealhulgas tervislikud harjumused, regulaarne puhkus ja stressiga toimetuleku oskused.

 

Enesearengut võib toetada mitmel viisil, sealhulgas lugemine, õppimine, enesepeegeldus, eneseanalüüs, eneseabiraamatute kasutamine, kursustel osalemine, treenerite või nõustajate abi otsimine ning uute kogemuste omandamine.

 

Oluline on mõista, et eneseareng on pidev protsess ja võib kesta kogu elu. See on avatud mõtteviisiga suhtumine iseendasse ja elusse ning valmisolek pidevaks kasvuks, õppimiseks ja enesetäiustamiseks.

 

Lugesin eelneva läbi ja tundsin, et võibolla esimene punkt – isiklik teadlikkus – on tavamõtleja jaoks siiski üpris võõras mõiste. Peatugem siis sellel pisut pikemalt.

 

Isiklik teadlikkus on võime mõista ja tunnetada iseennast, oma emotsioone, mõtteid, vajadusi, tugevusi ja nõrkusi. See hõlmab enda sügavamat mõistmist ning võimet hinnata ja analüüsida oma käitumist, reaktsioone ja suhtumist erinevates olukordades.

 

Kui isiklik teadlikus lammutada lahti juppideks, võib seal eristada järgnevaid momente:

 

Emotsionaalne teadlikkus: Võime mõista ja tuvastada oma emotsioone ning nende põhjuseid ja tagajärgi. See hõlmab enda tunnete tunnustamist, nende väljendamist ja nendega toimetuleku oskusi.

Mõtteline teadlikkus: Võime mõista ja analüüsida oma mõtteid, uskumusi ja veendumusi. See hõlmab enda mõtete jälgimist, nende mõju hindamist ja vajadusel negatiivsete mõttemustrite muutmist.

Füüsiline teadlikkus: Teadlikkus oma keha seisundist, vajadustest ja piirangutest. See hõlmab tervislikke harjumusi, kehalise aktiivsuse jälgimist ja enesehooldust.

Sotsiaalne teadlikkus: Võime mõista ja hinnata oma suhteid teiste inimestega, sealhulgas oskust näha asju teiste vaatenurgast ning tajuda ja reageerida teiste emotsioonidele ja vajadustele.

Eetiline teadlikkus: Mõistmine ja austus oma isiklike väärtuste ja eetiliste põhimõtete vastu ning nende järgimine oma otsuste ja käitumise alusena.

 

Isikliku teadlikkuse arendamine võib toimuda erinevate tehnikate ja harjutuste abil, sealhulgas meditatsioon, eneseanalüüs, päeviku pidamine, sügavad vestlused ja tagasiside otsimine teistelt. Oluline on olla avatud ja aus iseendaga ning püüelda pideva eneseteadlikkuse poole, mis võib viia parema enesejuhtimise, suhtlemise ja üldise heaolu suunas.

 

Üks teema, mis mulle endale väga korda läheb, on tegelemine enesetõhususega. Ka sellest pole – minu meelest vähemalt – piisavas koguses räägitud. Enesetõhusus on usk oma võimetesse saavutada eesmärke, lahendada probleeme ja toime tulla väljakutsetega erinevates eluvaldkondades. See hõlmab veendumust, et inimene suudab mõjutada oma elu kulgu ning saavutada soovitud tulemusi läbi enesekehtestamise, püüdlikkuse ja järjepidevuse.

 

Kui soov on tegeleda enesetõhususe turgutamisega, on abiks jälgida järgmiseid punkte, kas nendega ikka on piisavalt tegeletud:

 

1.      Usaldus oma võimetesse: Enesekindlus ja kindlus oma võimete suhtes, mis tulenevad minevikus saavutatud edu ja kogemustega.

2.      Eesmärkide seadmine: Võime seada endale selged ja saavutatavad eesmärgid ning usk oma võimetesse neid eesmärke saavutada.

3.      Töökalda kasutamine: Enesetõhusus hõlmab ka pingutust ja töökust eesmärkide saavutamiseks ning võimekust püsida keskendunud ja pühendunud oma eesmärkidele.

4.      Probleemide lahendamine: Usk oma võimetesse lahendada probleeme ja ületada takistusi, mis võivad tekkida teel eesmärkide poole.

5.      Vastupidavus ja enesemotivatsioon: Võime säilitada positiivset suhtumist ja püsivust ka raskustega silmitsi seistes ning ennast motiveerida ka siis, kui eesmärkide saavutamine võtab aega või on keeruline.

6.      Positiivne enesehindamine: Enesetõhusus tuleneb ka positiivsest enesehinnangust ja usust endasse ning võimekusest näha oma saavutusi ja edusamme.

7.      Edukate kogemuste meenutamine: Minevikus saavutatud edu meenutamine ja sellele keskendumine võib suurendada usaldust oma võimetesse.

8.      Võtmeoskuste arendamine: Oluliste oskuste ja teadmiste omandamine ning nende rakendamine võib suurendada enesetõhusust.

9.      Positiivne enesevestlus: Positiivne ja toetav enesevestlus võib suurendada enesetõhusust ning aidata ületada enesekindluse puudumise ja enese kahtluse olukordi.

10.    Väljakutsete võtmine: Väljakutsete aktsepteerimine ja nende ületamine võib tugevdada enesetõhusust ning suurendada enesekindlust ja enesekindlust.

11.    Positiivsete eeskuju järgimine: Positiivsete eeskujude või mentorite jälgimine ja nende käitumise ja mõtteviisi imiteerimine võib suurendada enesetõhusust ja õppida uusi strateegiaid ja oskusi.

 

Enesetõhusus on oluline oskus, mis võib mõjutada inimese elukvaliteeti, edu ja õnne erinevates eluvaldkondades. Tugeva enesetõhususega inimesed on sageli motiveeritud, produktiivsed ja vastupidavad ning suudavad paremini toime tulla elu väljakutsetega.

 

Ootamatult kuulsin seda teksti kirjutades, kuidas äkki hakkas keset selget kuuma päeva aknaklaasidele vihma trummeldama. Ilmne vihje sellele, et tänaseks on aeg otsad koomale tõmmata :)

 

 

166 views

Recent Posts

See All

Mida me teame vihast?

Täna vihastasin enda peale – üle mitme-setme aja – päris korralikult. Ja mitte mõne tühise asja peale, vaid ühe oma allesjäänud sõltuvuse peale. Milleks on sigarid. Ma olen viimasel ajal suitsetamist

Kuidas saada lahti negatiivsetest mõtetest?

Me puutume negatiivse mõtlemisega kokku igapäevaselt, tahame seda siis või mitte. Eestlased on juba kord selline rahvas, kes armastab kõiki teemasid – kaasa arvatud lõbusaid ja pidulikke – vaadelda lä

Bipolaarne häire – mis see on?

Täna kirjutan esimese tellimustöö, kuna üks väga tore inimene palus kirjutada bipolaarsest häirest. Seda haigust on võrreldud Ameerika mägedega: kord oled üleval tipus, maailm on alandlikult su jalge

댓글


bottom of page