Viimasel paaril nädalal olen millegipärast kokku sattunud inimestega, kes kurdavad, et ei tule enam ots otsaga kokku. Tee mis tahad, punnita kuidas oskad, aga ikka on kuu lõpuks rahakott sama õõnes kui Igor Mangi tšakrate katsumise tamm. Mida teha, kuidas end sellest piinavast olukorrast säästa?
Tean ise hästi, mida rahalises kitsikuses olevad inimesed tunnevad. Kui elasin Soomes, oli üsna tavapärane olukord, kui pärast arvete maksmist jäi ühe kuu elamiseks järele jämedalt paarsada eurot. Kui arvestada, et seal oli ühistranspordi kuupilet juba ise ligi sada eurot – elasin siis Vantaa piirkonnas -, jäi ka minu rahakott üsna õhukeseks. Mäletan hästi, kui mulle tuli külla poeg, kes armastas hästi süüa ja mul oli arvel vaid 2.67 eurot. Ma ei häbene ka tunnistada, et olen käinud öösiti – pärast jaanipäeva – linna pealt pudeleid korjamas ja teiste eluheidikutega magusamate prügikastide pärast kaklemas. Kord juhtus ka selline lugu, et nädala alguses oli mul taskus vaid kahe eurone münt ja uus raha tuli alles nädala lõpus. Ega siis ei olnudki muud teha kui kleepisin raha läbipaistva teibiga esikusse ja iga kord kui õue läksin, ütlesin endale: „Ära seekord veel raha kaasa võta, keeda makarone või söö putru, katsu veel üks päev mööda saada.“ Sain kah, aga see mälestus kehvikuks olemisest on mul siiani väga selgelt meeles.
Kuidas ma täbarast olukorrast välja tulin? Väga lihtsalt: tegin omale eraldi rahapäeviku ja koostasin iganädalase eelarve. Kandsin hoolega vihikusse kõik kulud ja tulud ning jälgisin kiivalt, et igapäevased kulutused ei ületaks etteantud normi. Samuti tegin endale selgeks, millised on täpselt minu kokkuhoiu eesmärgid. Selle hõlbustamiseks leidsin vastamiseks päris head küsimused:
· Millised on minu peamised kulutused kodus?
Nipp: kasuta täpselt paika pandud eelarvet või kulude jälgimise tööriistu (näiteks kulude-tulude tabel), et paremini tuvastada, kuhu sinu raha läheb.
· Kui palju soovin kokku hoida iganädalaselt või iga kuu?
Nipp: sea konkreetsed numbrilised eesmärgid, mis aitavad jälgida sinu edusamme. Kõlab võibolla rumalalt, et napi eelarve juures rääkida veel säästmisest, kuid see on just see koht, kus mõelda igapäevase säästmise peale. Iga täna säästetud euro tähendab suuremat eelarvet homme!
· Millised on sinu peamised motivaatorid kokkuhoiuks?
Nipp: tee endale selgeks, kas soovid raha säästa tuleviku jaoks või vähendada stressi rahaliste murede pärast või lihtsam olla teadlikum oma kulutustest. Mina oma näguripäevadel väga tuleviku pärast ei muretsenud, vaid mul oli kindel reegel: ela üks päev korraga ja muretse vaid tänase päeva (eelarve) pärast.
· Millised on sinu peamised väljaminekud, millele soovid keskenduda?
Nipp: mõtle välja, kas sinu prioriteet on toiduainete ostmine, kommunaalkulud, kodumööbli või -seadmete ostmine või midagi muud. Mina keskendusin eelkõige arvete maksmisele ja alles seejärel vaatasin, palju toiduks järele jääb. Kui vaja oli uusi botaseid, tegin prioriteediks selle ja eraldasin iganädalasest eelarvest papude jaoks viis eurot.
· Millised meetodid ja strateegiad on sinu jaoks kõige tõhusamad?
Nipp: kasulik on välja mõelda, kas eesmärgiks on kulude vähendamine, sooduskaupade ostmisele keskendumine või hoopis näiteks energia säästmine? Mina loobusin kõige raskematel aegadel praeahju kasutamisest ja kui mu mälu mind ei peta, oli järgmise kuu elektriarve kümme eurot tavapärasest väiksem. Ja kümme eurot on kehval ajal väga kõva valuuta!
· Kas saad kaasata pere või leibkonna liikmeid oma säästuprogrammi?
Suhteliselt mõttetu on ise paaniliselt säästa, kui sinuga samas leibkonnas olev inimene priiskab ja laristab nagu pöörane. Seega on igati kasulik oma pereliikmeid oma säästuplaanidesse kaasata. Kui on tõesti rasked ajad, ei ole üldse häbiasi lähedastelt väikest lisaabi küsida. Ka paarkümmend eurot kuus lisaraha on suureks abiks!
· Kuidas kavatsed jälgida ja hinnata oma edusamme?
Väga oluline on keset säästuprotsessi mitte masendusse ära vajuda või loobuda eelarve igapäevasest kontrollimisest. Mis minu puhul väga hästi töötas, oli iganädalane pisike premeerimine. Kui ma nägin, et olin kenasti eelarvest kinni pidanud, ostsin endale ühe jäätise. Pisike žest, ent minu jaoks töötas selline moodus imehästi.
Üks asi, millele tasub eraldi tähelepanu pöörata, on toidu ja kulinaariaga seotud kokkuhoid. Vanade botastega liipab edasi ka veel ühe nädala, ent sööma peame iga päev. Seega on oluline, et iga nädala alguses on kaval ette planeerida terve nädala menüü, et vältida toidu raiskamist ja poes emotsiooniostude tegemist. Veel üks nipp: kasuta ära järelejäänud toiduaineid uutes roogades! Samuti tasub toidupoodides jälgida sooduspakkumisi (Maxima ja Lidl) ja allahinnatud tooteid (Coop).
Lõpetuseks veel üks kuldreegel: osta ainult neid esemeid, mida tegelikult vajad. Iga kord enne ostu tegemist küsi endalt: kas see on tõesti vältimatu ost või saan tegelikult ka ilma hakkama? Samuti on meil päris lahedaid uuskasutuspoode, kus on võimalik osta soodsa hinnaga taaskasutatud või renoveeritud tooteid.
Kehvik olla on piinav ja vastik tunne, ent hoolika eelarvestrateegiaga on võimalik ka sellest olukorrast võtta maksimum ja elada vähegi inimväärselt.
Kommentare