Misasi üldse on motivatsioon? Vikipeedia teab öelda, et “motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused – organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk.“
Niisiis saime teada, et motivatsioon koosneb erinevates juppidest (motiividest) ja neid tekitavad vajadused. On võimalik motiveerida ennast ja teisi.
Miks on tarvis motiveerida? Iseenda motiveerimise oskus on see, mis sunnib inimest veelgi rohkem saavutama, tõukab tagant allasurutuid ennast ise üles töötama ja ja edendab meie kõigi arengut. Ja kui aitad kellelgi teisel muutuda motiveerituks, oled teinud talle hindamatu kingituse.
Maailmas, mille muutumisi pole iial võimalik ette ennustada, on ehk ainsaks turvalisuse allikaks teadmine, et oskad ennast motiveerida, ükskõik millises olukorras sa hetkel poleks.
Iseenda või kellegi teise motiveerimine on protsess, harva iseseisev saavutus.
Üks tore raamat, mis räägib motiveerimisest ja selle toimimisest, on Max Landsbergi kirjutatud „Motiveerimise kunst“. Max on välja mõelnud viuhtti-tsükli, mis aitab olla paremini motiveeritud.
Autori arvates koosneb motiveerimisprotsess ehk viuhtti-tsükkel viiest sammust.
Esiteks visioon.
Visioon peab välja kasvama reaalsest olukorrast: sinu ettekujutusest inimesest keda imetled või põlastad (!); vestlusest teistega või läbi inspireeritud kujutlusvõime. Visioonid on kõige kasulikumad, kui nad hõlmavad kõiki kuut meelt ja kui nad pakuvad tegutsemiseks lihtsa kava.
Meeliköitev visioon on iseenesest väga hea, aga mida teha siis, kui puudub motivatsioon või olla motiveeritud? Või kui keegi teine, keda püüame aidata, on samasuguses olukorras?
Lühidalt vastates tuleb sellisel juhul süveneda iseendasse – et leida motiveeriv faktor, mis on inspireerivam kui visioon või võimalus suurepäraselt täita käsilolev ülesanne. Mõte tundub esialgu raskena, kuid kui õpid iseendasse süvenema, avastad peagi, et sellest on välja kujunenud oluline motivatsiooni tööriist.
Teiseks usaldus.
Usaldus ehk konfidents tuleneb ladinakeelsest sõnast ning tähendab „koos usuga“: Tugev ja kindel visioon loob usku ja usaldust. Siinkohal ei räägi ma mõistagi religioossest usust, vaid usust iseendasse või teistesse. Omaette teema on muidugi see, kuidas usaldust üles ehitada, see ei sünni niisama nipsust.
Kolmandaks niiöelda hüppe sooritamine.
Järgmisena pead sa midagi ette võtma, et oma eesmärki saavutada. Vahetevahel nõuab see „sissehüppamist“ ehk iseendaga tegelemist. Kui sa oled aga niiöelda basseini täitnud (tugeva visiooniga) ning sul on olemas kindlusetunne, et oskad ujuda, oled sa ellujääja ning ilmselt saad elus hästi hakkama.
Neljandaks on tulemused ja takistused.
Sinu pingutused peavad ennast ära tasuma, läheb selleks siis õnne vaja või mitte. Kui tahad olla motiveeritud, pead kindlasti endale selgeks tegema, milliseid tulemusi soovid saavutada ja millised on takistused sinu teekonnal.
Viiendaks viuhtti tsükli sammuks on tagasisidele reageerimine.
Sinu väljavaate motiveeritusele ja omakorda sinu eneseusalduse määratleb see, kuidas sa reageerid tagasisidele endalt ja teistelt, samuti ka see, millised on tegelikud tulemused või milline on tagasiside.
Siinkohal on oluline ära märkida, et lisaks positiivsele tagasisidele on oluline ära õppida nautima ka kibedaid tagasiside vilju oma vähem edukate pingutuste kohta ja seeläbi arendada oma oskusi.
Nende viie komponendiga pead arvestama, kui tahad ennast või teisi motiveerida.
Lõpetuseks tuletan meelde, et kogu motiveerimise protsessis on väga olulisel kohal kiitmine – olgu see siis enda või teiste. Sa ei saa kedagi motiveerida – kaasa arvatud iseennast – kui sa pole võimeline avaldama kiitust millegi eest, mida sina või tema on teinud, ja seda äärmiselt veenval viisil.
Motivatsiooni leidmine võib mõnikord olla päris keeruline ülesanne, varem või hiljem pead sa sellega tegelema, sest ilma motivatsioonita asjad eriti edasi ei arene.
Comments