Universum on nii korraldanud, et mõnikord on lihtsam olla kellegi sõber või öelda kellelegi hea sõna kui teha seda iseendale. Sest paljudel juhtudel ei mõtle inimene endast kuigi hästi. Põhjuse selleks annab mitte kunagi magav sisemine kriitik, kes kogu aeg pillub mõtete vahele selliseid repliike nagu: „Sa ei saa sellega hakkama!“, „Oled rumal ja sa ei sobi siia“, „Jälle sa keerasid kõik vussi!“ jne. Kas tuleb tuttav ette?
Tegelikult on täiesti võimalik olla ka iseendaga heas läbisaamises. Tuleb vaid sisemise kriitikuga lepitust leida ja järgida mõningaid näpunäiteid.
Tänane lugemissoovitus on Louise L. Hay raamat „Jõud sinu sees“.
Seega, kuidas teha nii, et peeglisse vaadates naerataksid ja ütleksid heatujuliselt: „Tervist, mu parim sõber“?
LÕPETA ENDA HIRMUTAMINE.
Paljud meist piinavad ennast hirmutavate mõtetega ja teevad olukorra palju hullemaks kui see tegelikult on. Väikesest probleemist kerime üles suure ja hirmsa koletise. Oodata elult halvimat on halb viis elamiseks.
Tihti kaebame, et meil pole und. Aga kas saame rahulikult välja puhata, kui õhtul voodisse heites mõtleme probleemi halvimale lahendusele? Vaevalt küll.
Kui märkad, et et keerutad peas mõnd harjumuspärast negatiivset ja hirmutavat mõtet, püüa see asendada mõne teise kujutluspildiga. Olgu see siis päikeseloojang, spordisündmus, hea söök, mõni lähedane või miski muu, mida sa tõeliselt armastad. Kasuta seda kujutluspilti iga kord kui avastad, et hirmutad ennast. Ütle endale: „Ei, ma ei mõtle enam sellele. Mõtlen sellele kuidas ma suvel perega mere ääres päikeseloojangut imetlen!“ Kui teed seda pidevalt, saad enesehirmutamiseharjumusest lahti. See aga nõuab tsipake harjutamist.
LÕPETA ENDA KRITISEERIMINE.
Äärmiselt vajalik on ennast väärtustada ja hinnata, sest kui me tunneme, et me pole küllalt tublid, leiame alati võimaluse ennast kritiseerida. Me kõik oleme inimesed, seega oleme moel või teisel ebakindlad. Ei ole mõtet otsida endas täiuslikkust, sest täiuslikku inimest pole olemas. Kui me ennast kritiseerime, oleme endaga vaenujalal ja kohtleme oma keha halvasti, süües valet toitu ja pruukides alkoholi või uimasteid.
Kohtle ennast viisakalt ja väärikalt ning lõpeta enese kritiseerimine, sest igaühel meist on ainulaadne roll siin maa peal ja ennast kritiseerides me tumestame seda.
OLE ENDA VASTU ÕRN, LAHKE JA KANNATLIK.
Just kannatlikkus on siinkohal võtmesõnaks, sest kannatlikkus on võimas tööriist. Enamik meist ootab kiiret tulemust või kohest tasu. Meil pole kannatust oodata. Me ärritume, kui peame poes järjekorras seisma või kui satume liiklusummikusse. Me tahame kohe saada kõiki hüvesid ja kõiki vastuseid küsimustele, mis meid huvitavad. Aga sageli selleks, et midagi saada või jõuda teatud tulemuseni, peame me õppima. Ja sealjuures tuleb meeles pidada, et me kõik teeme vigu. Vigade tegemine on täiesti normaalne.
Paljudel meist lasub nii öelda „täiuslikkuse needus“. Me ei anna endale tegelikult võimalust midagi uut õppida, sest kui me ei tee midagi kohe esimese raksuga ideaalselt, siis oletame, et me pole küllalt head ja meis käivitud koheselt taas sisemine kriitik oma sapiste repliikidega.
Vead on kivid, millele astuda. Nad on väga väärtuslikud, sest nad pakuvad meile õppetunde ja annavad uut kogemust.
Kui õpime tundma uusi võimalusi, peame olema enda vastu hellad ja leebed.
Kui näed kasvamas negatiivsuse umbrohtu, kitku see välja nii kiiresti kui võimalik.
ARMASTA NEGATIIVSET ENDAS
Kõik meist on teinud negatiivseid valikuid ja kui ikka veel karistame end selle eest, muutub see harjumuspäraseks mudeliks ja meil on neist järjest raskem lahti lasta ja minna edasi positiivsete valikute juurde.
Kui sa kogu aeg kordad: „ Ma vihkan oma tööd. Ma vihkan oma haigust. Ma vihkan oma suhet. Ma vihkan veel seda ja toda“, siis saab su ellu tulla vähe head.
Olgu meie negatiivsed mudelid millised tahes, meil on võime ja oskus lahendada neid vajadusi positiivsel viisil. Ja kui me õpime armastama negatiivset endas, oleme astunud suure sammu edasi enesega hea läbisaamise suunas.
Muide, ka nali on võimas abivahend – see aitab meil pinget tekitavate kogemuste puhul vabaneda ja kergendust leida.
Kokkuvõtteks: me ei hakka ennast täielikult armastama kohe ühe päevaga, see võtab aega. Aga anname endale iga päev rohkem armastust ja kahe või kolme kuu pärast oleme enda armastamisega jõudnud palju kaugemale.
Comments