Kevad ei taha kohe kuidagi tulla. Kohe on märtsi keskpaik, aga väljas möllab ikka lumetorm ja miinuskraade võib märkida kahekohalise numbriga. Masendav.
Kevadet oleks hädasti tarvis, sest kevad toob kaasa sõna otseses mõttes uued tuuled ja meeleollu helgemad hetked. On ju tore jälgida, kui lumeveed maas solisevad, päike paitab põske ja linnud lõugavad puuoksal nagu pöörased.
Nüüd aga kevadet ei ole, elame nagu pikendatud talveperioodil ja masendus tükib vägisi põue.
Mida siis teha? Paljud „valgustunud“ inimesed ja heaolu propageerivad spetsialistid soovitavad poolvägisi mõelda ja tegutseda positiivselt: stiilis, et „emba mõttes päikest, paita lepatriinut, hinga sisse värsket õhku ja ole lihtsalt maailmale tänulik“. Kõik on ilus ja hea, aga mulle see millegipärast ei sobi: ma ei suuda vägisi õnnelik olla.
Suures hädas pöördusin oma vana hea sõbra – raamaturiiuli – juurde. Lappasin raamatuid siia-sinna ja üritasin leida midagi, mis tooks kevade kasvõi mõtetes lähemale.
Lõpuks leidsin Anti Kidroni poolt kirjutatud „Elustiil ja heaolu“. Raamat räägib muuhulgas „flow“ seisundist, mida seotakse raamatus küll loomevõimete stimuleerimisega, aga mulle sobis flow teema meeleolu tõstmiseks niisamagi. Mis on flow? Keskendumine käsilolevale, probleemi võtmine proovikivina, sulandumine tegevusse, tähelepanu pööramine protsessile – kõik see tekitab flow seisundi ehk vähendab masendust, jõuetust ja tegevusetust ning soodustab loovust ning rõõmsat meelt. Sellest flow värgist räägib Anti Kidron pikalt-laialt ja soovitan seda soojalt lugeda kõikidel nendel, kel pistmist loometegevusega. Aga ikkagi, ma igatsesin kevade järele ka flow seisundis.
Anti Kidron on tark mees ja tal on pakkuda ideid ka selleks puhuks, kui motivatsioon maas, meeleolu null ja igatsus kevade järele ületab kõik mõistlikud piirid. Mida siis teha? Mõned nipid:
Luba endale iga päev üllatusi.
Võid teha väikeseid avastusi kõiges, mida kuuled, näed või loed. Oluline on arvestada, et kõik harjumuspärasena (hallilt) paistev ei pruugi sellega lähemalt tutvust tehes sugugi olla igav, tuim ega rutiinne. Ole uudishimulik ja otsi endale igasse päeva midagi uut ja värskendavat.
Püüa vähemalt kord päevas kasvõi üht inimest üllatada.
Näita end teistele uudsest küljest, paku neile midagi ootamatut. Siinkohal mul plahvataski: helistasin sõbrale ja pakkusin talle välja idee minna kinno piiluma uut Avatari filmi. Nagu olin arvanud, tegi sõber suured silmad: sulle ju ei meeldi kinos käia, sest inimesed söövad ja mätsutavad filmi kestel ning õhus levib lääge popkorni hais. Tõsi see on, aga ma just meelega käitusin ettearvamatult ja ennäe, mu tuju muutus hoopis paremaks ja lumesadu õues ei tundunudki enam nii õudne.
Kellele eelnevatest nippidest ei piisa, siis olgu siin ära toodud veel üks kena trikk: pane igal õhtul kirja üks asi, mis on sind üllatanud või millega oled teisi üllatanud.
See on päris põnev eksperiment, sest sageli arvad ekslikult, et sinu päevas pole juhtunud midagi põnevat ja kõik on liikunud mööda tavapärast, halli ning rutiinset rada. Kuid kui sa mõtled möödunud päevale ja otsid sealt eredamaid sähvatusi, võid teha üllatavaid leide, mis omakoda muudavad su tuju jälle natuke paremaks.
Ka hommikut ei tasu ära unustada. Kui oled depressiivses meeleolus, kavanda – või vähemalt püüa – algavasse päeva midagi uut ja sinu jaoks mitte nii tavapärast tegevust. Ära jää passiivselt ootama, et sinuga midagi ägedat juhtuks. Võta härjal sarvist ja tee ise oma päev mõnusaks.
Lõpetuseks panen veelkord igaühe südamele: toimi kooskõlas oma loomusega. Vägisi puid kallistama minna pole mõtet: kui see mõnele sobib, ei pruugi see sinu päeva päikest tuua, pigem vastupidi. Ole sina ise ja leia just sulle sobivad viisid, kuidas oma päev toredaks ja tuju heaks muuta.
Soovin kõikidele kiiret kevade saabumist!
Comments