Piiride seadmine on küsimus, mis vaevab meid kõiki, mõnel puhul lausa igapäevaselt. Pidevalt tunneme, et ühe või teise inimesega on piirid muutunud liiga häguseks: nad kas on liikunud meile liiga lähedale või vastupidi, meist liigselt kaugenenud.
Piiride seadmisele on pühendatud sadu esmaabiraamatuid ja selle selgitamisest on enesele leiva lauale toonud nii mõnigi eneseabiguru. Ent ometi, teema püsib endiselt värskena, sest iga uus päev toob meie ellu uusi olukordi, uusi inimesi, kellega-millega peame ikka ja jälle tegelema.
Piirid teenivad laias laastus kahte eesmärki:
1) Need tähistavad signaale, kuidas sa sooviksid, et teised sinuga käituksid (mis on sobilik ja mis mitte). Piirid kaitsevad sind kahjustava käitumise eest.
2) Piirid loovad tervisliku puhvertsooni (nii vaimse kui füüsilise) sinu enda ja teiste inimeste vahel. Piirid võimaldavad sul säilitada oma privaatset puhvertsooni, sinu isiklikud tunded, mõtted, vajadused ja ideed. Need võimaldavad sul olla sina ise, selle asemel, et sa oled kellegi teise käepikendus või keegi, keda mõni teine inimene soovib sind olevat.
Õiged piirid ei tule kätte niisama, iseenesest. Nendega tuleb igapäevaselt tegeleda ja nende eest võidelda. Kurvastuseks on tõdemus, et sageli me häbeneme oma piiride eest seista ja tunneme süüd, kui peame sellel teemal teiste inimestega kõnelema. Enesekehtestamise asemel oleme sageli vait ja laseme asjadel liikuda omasoodu, mis viib ebatervete piiride tekkimiseni – mis omakorda põhjustab meis uut ebamugavus- ja süütunnet.
Kuidas siis kehtestada piire nii, et omal oleks hea tunne ja ka teised inimesed ei tunneks ebamugavust? Selle tarbeks on tõepoolest olemas mõned nipid.
1. Ole konkreetne selles osas, mida sa tahad.
Enne, kui hakkad piire kehtestama, pead enesele selgeks tegema, mida sa päriselt tahad ja miks on see sinu jaoks oluline. See võimaldab sul väljendada oma soove selgelt ja püsida õigel kursil, kui asjad peaksid minema karmiks (ehk kui mõnele inimesele ei pruugi meeldida sinu soov ennast kehtestada ja ta hakkab sulle vastu punnima).
Kui tunned vajadust ennast kehtestada, on abiks kõigepealt oma mõtete kirja panemine – see aitab püsida konkreetsena ja asjalikuna. Mõned lähevad isegi niikaugele, et harjutavad oma teksti valju häälega peegli ees läbi.
2. Ole otsekohene ja ära vabanda oma vajaduste pärast.
Kui sul on tarvis ennast kehtestada, ole konkreetne ja selge, ära upu ebavajalike selgituste, vabanduste ja teemalaienduste põhjatusse merre. Vastasel korral lased sa oma enesekehtestamise ürituse lihtsalt lörri. Vaata, kas järgnevate näidete vahel on erinevus:
„Hei, Mari, ma ei saa järgmisel laupäeval sinu eest tööle tulla.“
„Hei, Mari, ma ei saa järgmisel laupäeval tööl sinu vahetust üle võtta. Tead, mu poja sõbral on sünnipäev ja ma lubasin, et küpsetan neile kaneelirulle. Ma tean, et lubasin sulle, et saan sind laupäeval asendada, aga mul läks see täiesti meelest ära. Ma annan sõna, et edaspidi märgin kõik sündmused kalendrisse, mille ma kohe homme ära ostan. Ma olen nii unustaja viimasel ajal, ei tea, mis minuga küll lahti on.“
On ju vahe sees?
3. Oota vastupanu ja ära lase end sellest morjendada (kõigutada).
Nagu ennist mainisin, ei pruugi teised inimesed sinu enesekehtestamist võtta enesestmõistetava asjana ja nad püüavad oma mugavustsooni säilitada püüdes sind sinu kavatsustes ümber veenda. Mõned inimesed lihtsalt ei taha, et sa muutud, kuna praegune sina on nende jaoks kõige mugavam ja soodsam variant. Reaktsioon sinu soovile piire kehtestada võib olla ignoreerimisest vihapurseteni. Ole selleks valmis.
Paljudel juhtudel jätavad inimesed piirid seadmata, kuna nad kardavad konflikti. Ära sina karda, pea meeles, et piiride kehtestamine võib olla sinu jaoks väga suure tähtsusega ja võib tõsta oluliselt sinu elukvaliteeti. Väldi kiusatust jääda passiivseks ja rahulduda oma vanade piiridega, ja seda vaid põhjusel, et üks või teine inimene ei pruugi hästi vastu võtta sinu püüdlusi kehtestada uusi piire. Pole viga, sina aja ikka oma rida edasi, inimesed harjuvad kõigega, ka sinu uute kehtestatud piiridega.
4. Piiride kehtestamine on pidev, kestev protsess.
Sa pead arvestama, et piiride kehtestamine ei ole ühekordne tegevus, vaid pidevalt arenev protsess. Eriti siis, kui oled lapsevanem ja sa kehtestad piire oma järelkasvuga. Sellisel juhul pead kogu aeg sellega tegelema, seletamaks, mida sa neilt ootad. Ja veel, mõni inimene on juba kord loodud sellise kõva peaga, et sa pead talle ennast kehtestama mitu korda järjest. Ikka ja jälle. Mis teha, selline on elu.
5. Piiride kehtestamine on oluline sinu heaoluks, mitte teiste kontrollimiseks.
Piire ei tohiks kehtestada seepärast, et püüad teisi kontrollida või neid karistada. Piirid peavad eelkõige kaitsma sind ennast teiste inimeste kahjustava käitumise eest.
Me kehtestame piire selleks, et öelda, kes me oleme ja mida me soovime. Piirid kaitsevad meid ärakasutamise eest. Piiride kehtestamine ei tule nipsust ja see vajab harjutamist. Ometi, kui piirid on kord paika seatud, tunnete ilmselge mõnuga, kuivõrd paremaks on teie elu läinud.
Commentaires