Mida teha, kui võtame elu liiga tõsiselt?

Eestlane on morn rahvas. Kaine peaga naerame harva ja vaatame viltu nende suunas, kes avalikus ruumis rõõmsalt lõkerdavad. Meile on emapiimaga kaasa antud, et elu üle ei tohi nalja heita. Ometi, kui võtame elu liiga tõsiselt, muutume ka ise morniks ja meie energiavarud kahanevad tublisti, sest kogu vurts kulub mossitamisele ja kulmu kipras hoidmisele.

Õnneks on olemas mõned head nõuanded ja nipid, mis õpetavad meile, kuidas elule kerge muigega suunurgas vastu astuda.

10 märki, mis võivad viidata sellele, et sa võtad elu liiga tõsiselt:

1. Sa vihastad väikeste asjade peale

Kui liiklusummik, vale kohv tellimuses või ootamatu plaanimuutus su päeva rikub, siis võib-olla on aeg elu lõdvemalt võtta.

Kui sa vihastad väikeste asjade peale, võib see olla märk sellest, et su stressitase on liiga kõrge või et sul on raske lõdvestuda. Siin on mõned viisid, kuidas sellega paremini toime tulla:

Nipp:  Hinga sügavalt ja loe kümneni

See klassikaline nipp aitab sul viha hetkel maha rahustada ja enne reageerimist mõelda.

Nipp:  Küsi endalt: "Kas see on tõesti nii oluline?"

Kui kuu aja pärast sa enam ei mäleta seda olukorda, siis võib-olla pole mõtet ka praegu selle pärast vihastada.

2. Sul on raske naljast aru saada

Kui sa kipud kõike sõna-sõnalt võtma ja su ümber olevate inimeste huumor sind pigem häirib kui lõbustab, võib see olla märk liigsest tõsidusest.

Kui sul on raske naljast aru saada või sa võtad kõike sõna-sõnalt, võib see mõjutada su suhteid ja üldist elurõõmu.

Nipp:  Anna endale aega reageerida

Mõnikord võib naljast aru saamine võtta hetke. Kui kõik naeravad ja sina mitte, proovi mitte kohe vihastada, vaid mõtle hetkeks – võib-olla oli see lihtsalt sõbralik huumor.

Nipp:  Ära otsi alati loogikat

Paljud naljad põhinevad absurdsusel või liialdusel. Kui proovid igale naljale ratsionaalset selgitust leida, võib see nalja rikkuda.

3. Sul on pidev vajadus kontrollida kõike

Elu on ettearvamatu. Kui sa ei suuda lõõgastuda enne, kui kõik on täiuslikult planeeritud, võid endale palju stressi põhjustada.

Kui sul on pidev vajadus kõike kontrollida, võib see põhjustada stressi ja pinget nii sulle endale kui ka su lähedastele. Kontrollivajadus on sageli seotud ärevuse ja hirmuga ebakindluse ees.

Nipp:  Küsi endalt: Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda?

Sageli tahame kontrollida asju, sest kardame halbu tagajärgi. Aga kui sa mõtled reaalselt läbi, mis kõige hullem juhtuda saab, võid mõista, et enamik olukordi polegi nii katastroofilised, kui esmapilgul tundub.

Nipp:  Tee vahet olulisel ja ebaolulisel

Kas kõik asjad vajavad tõesti sinu täielikku kontrolli? Proovi leida tasakaal – mõni asi võib olla suunamist väärt, aga paljud asjad laabuvad ka ilma sinu sekkumiseta.

4. Sa lükkad lõbu ja puhkamise pidevalt edasi

Kui arvad, et "ma lõõgastun siis, kui kõik tähtsad asjad on tehtud" ja see hetk ei saabu kunagi, siis on aeg elu nautida juba praegu.

Kui sa lükkad lõbu ja puhkamise pidevalt edasi, võib see viia läbipõlemise ja stressini. Pidev töö ja kohustused võivad tunduda esmatähtsad, aga ilma puhkuseta muutub ka töö ebaefektiivseks.

Nipp:  Teadvusta, et puhkus pole laisklemine

Lõõgastumine ja meelelahutus pole aja raiskamine, vaid hädavajalik osa tasakaalustatud elust. Puhkamine aitab sul taastuda ja olla tegelikult produktiivsem.

Nipp:  Planeeri lõõgastusaeg sama tõsiselt kui tööülesandeid

Kui kipud puhkust edasi lükkama, lisa see oma kalendrisse samamoodi nagu tähtsad kohtumised. Näiteks broneeri endale kindel aeg jalutuskäiguks, raamatu lugemiseks või sõpradega aja veetmiseks.

5. Sa muretsed pidevalt tuleviku pärast

Mõtled sageli "Mis siis, kui...?" ja kujutad ette kõiki võimalikke halbu stsenaariume. Selline liigne muretsemine röövib hetkes elamise rõõmu.

Nipp:  Küsi endalt: kas see mure aitab mind kuidagi?

Muretsemine võib tunduda kasulik, sest tunneme, et oleme „ette valmistunud“. Tegelikult aga ei muuda see olukorda – kui midagi saab lahendada, lahenda see. Kui ei saa, siis pole mõtet ka muretseda.

Nipp:  Tee vahet reaalsusel ja hirmudel

Sageli muretseme asjade pärast, mis pole veel juhtunud ja võivadki jääda juhtumata. Kui tabad end negatiivseid stsenaariume peas ketravat, küsi: „Kas see on fakt või lihtsalt minu hirm?“

6. Sa oled enda ja teiste vastu ülikriitiline

Perfektsionism ja pidev enese (või teiste) süüdistamine väsitab sind vaimselt ja võib rikkuda suhteid.

Nipp:  Küsi endalt: kas ma kohtleksin oma sõpra nii?

Kui avastad, et oled enda vastu liiga karm, mõtle, kuidas sa suhtleksid sõbraga samas olukorras. Kas sa kritiseeriksid teda või pigem toetaksid? Proovi endaga samamoodi hellalt rääkida.

Nipp:  Harjuta kaastunnet – enda ja teiste suhtes

Kõik teevad vigu ja keegi pole täiuslik. Selle asemel, et keskenduda ainult vigadele, proovi näha head nii endas kui ka teistes.

7. Sa tunned end ebamugavalt, kui oled ebaproduktiivne

Kui tunned end süüdi, kui lihtsalt lõõgastud, vaatad filmi või veedad päeva niisama, siis võib-olla on sul liiga range arusaam "tõhusast" elamisest.

Nipp:  Teadvusta, et puhkamine pole aja raiskamine

Ajul ja kehal on vaja taastumiseks aega. Kui sa kunagi ei puhka, muutud lõpuks vähem efektiivseks ja ka vaimselt kurnatuks.

Nipp:  Harjuta teadlikult „mitte midagi tegemist“

Võta iga päev 10–15 minutit, kus sa teadlikult ei tee midagi produktiivset – näiteks vaatad pilvi, kuulad muusikat või lihtsalt istud ja hingad sügavalt. Alguses võib see olla ebamugav, aga harjutamine aitab.

8. Sa väldid riske ja uusi kogemusi

Elu ilu seisneb ka ebakindluses ja spontaansuses. Kui sa väldid uusi asju kartuses, et need ei lähe ideaalselt, piirad oma elamusi.

Nipp:  Mõtle, mis on halvim, mis võib juhtuda – ja kas see on tõesti nii hull?

Sageli tunduvad riskid suuremad kui need tegelikult on. Kui mõtled läbi kõige hullemad võimalikud tagajärjed, märkad, et need pole sageli nii hirmutavad.

Nipp:  Harjuta väikseid riske

Sa ei pea kohe tegema midagi suurt ja pöörast. Alusta väikeste sammudega – proovi uut toitu, räägi võõraga, vali tööprojektis uus lähenemine. Mida rohkem harjutad, seda enesekindlamaks muutud.

9. Sa ei naera sageli – eriti enda üle

Kui sa ei suuda oma vigade või koomiliste olukordade üle naerda, võib see viidata sellele, et võtad elu liiga tõsiselt.

Nipp:  Harjuta enesekaastunnet

Ära ole enda vastu liiga karm! Kui teed vea või ütled midagi kohmakat, ära piitsuta ennast vaimselt. Küsi hoopis endalt: "Kas see on tõesti nii suur asi?"

Nipp:  Tuleta meelde piinlik hetk, mille üle sa nüüd juba naerad

Meil kõigil on olnud hetki, mis tundusid tol hetkel kohutavad, aga mille üle hiljem naerame. Kui järgmine kord midagi piinlikku juhtub, mõtle: "Kas see saab olema üks neist hetkedest, mille üle ma kunagi naeran?"

10. Sa tunned, et lõdvestumine on ajaraisk

Kuidas õppida lõõgastumist väärtustama?

Nipp:  Muuda oma mõtteviisi

Lõdvestumine ei ole ajaraisk, vaid investeering sinu heaolusse. Kui sa ei puhka, muutud lõpuks vähem efektiivseks, sest väsinud aju töötab halvemini.

Nipp:  Planeeri lõõgastusaega nagu kõiki teisi tegevusi

Kui oled harjunud olema kogu aeg hõivatud, siis pane kalendrisse konkreetne aeg, mil sa lihtsalt puhkad – loed, kuulad muusikat, jalutad looduses või lihtsalt oled.

Kui sul on alati tunne, et peaksid midagi kasulikku tegema, siis võib-olla on aeg õppida ka lihtsalt olema ja nautima hetke.

Elu ei pea olema pidev võitlus ja tõsine missioon. Mõnikord aitab just kergem suhtumine sul paremini hakkama saada ja rohkem rõõmu tunda.