Õnnelik olla on popp. Seda soovitavad meile lugematu hulk eneseabiõpikuid, meie lähedased, sõbrad, isegi võhivõõras tänavalt võib anda sulle head nõu, kuidas olla õnnelik.
Ometi, meie seas levib pigem depressiooni epideemia kui õnnetunde laine. Miks on see ometi nii?
Seda teemat on põhjalikult lahanud Todd Kashdan ja Robert Biswas-Diener oma raamatus „Sinu tumeda poole vägi“.
Tuleb välja, et inimkond on jõudnud kaugele võrreldes ajaga, kui me olime korilased ja meie päevi sisustas toikaga juurikate maast kaevamine. Kuna meil kulub tänasel päeval vähem energiat toidu otsimisele ja peavarju tekitamisele, on mõttekas, et pööraksime kollektiivse tähelepanu õnne poole pürgimisele.
On tehtud mitmeid kõrgetasemelisi uuringuid ja küsitletud kümneid tuhandeid inimesi ning saadud seeläbi teada, et inimesed mistahes maailma nurgast hindasid õnne palju tähtsamaks võrreldes kõigi teiste ülimalt ihaldusväärsete eesmärkidega, nagu seda on näiteks tähendusrikas elu, rikkaks saamine või isegi taevasse pääsemine.
Olla õnnelik on paljudele ülimaks eesmärgiks, sest nagu väidavad uued uuringud, et õnn ei pane sind lihtsalt hästi tundma, vaid see on sulle hea.
Õnneuurijad on viidanud, et positiivsed tunded toovad hulgaliselt kasu, alates suuremast sissetulekust kuni tugevama immuunsüsteemi ja kasvava sõbralikkuseni.
Kõik oleks ju nagu hästi? Aga siin on üks konks. Sest need ihaldusväärsed tulemid, millele viitavad uurijad, ei ole seotud üksnes õnnega, pigem osutab teadus positiivsetele emotsioonidele kui nende põhjustele.
Õnnetunde otsinguil teeme me pidevalt vigu. Nii näiteks ülehindame oma õnne, kui meie lemmikpoliitik teeb valimisdebatis teistele ära või jalkamängus tuleb meie eelistatud meeskond esimeseks. Samuti kipume alahindama, kui keeruliseks võivad asjad minna, kui kolime näiteks teise linna.
Kas ennast pidevasse õnnetundesse surumine on alati hea? Vaatame pisut seda asja lähemalt.
Kui oleme õnnelikud, siis segab mugavus meie võimet detaile hoolega jälgida ja selle tulemusena oleme kergeusklikumad, veidi vähem veenvad ja veel vähem edukad.
Jah, kuigi õnnelikkus on igati kasulik olek, võib üksnes sellele keskendumine tähendada suurt vaeva ja ajakulu. Kui püüame iga hinna eest õnnelik olla, segab see naudingut, ettevõtmisi ja tähendust, mida võiksime muidu maailmast leida.
Õnnelikkuse sammsammuline planeerimine annab reeglina tagasilööke. Me peame sageli ohverdama lühiajalist õnne, et saavutada tähendusrikkaid pikaajalisi tulemusi.
Inimesed tahavad end aeg-ajalt halvasti tunda, eriti kui usutakse, et „negatiivsed“ psühholoogilised seisundid aitavad näiteks paremini käituda konfliktiolukorras.
Targad pead on öelnud: õnnelikke tundeid ja mõtteid tuleks näha termostaadina, mõõteriistana, mis laseb aru saada, kuidas asjad veerevad. Kui aga termostaadi liigutamine saab elu eesmärgiks, kaotavad tegevused oma tegeliku võlu ja ohtu satuvad seatud eesmärgid.
Kui tahad olla õnnelik, astu oma peast välja ja ellu sisse.
Püüe meeleheitlikult positiivset otsida ja negatiivset vältida pole üksnes mõttetu vaev, vaid see viib sind ihaldatud eesmärgist hoopis eemale.
Lõpetuseks väike test:
Allpool on kaheksa väidet, millega võid kas nõustuda või mitte. Vasta palun igale väitele, kasutades skaalat 1-7.
7- väga nõus
6 – nõus
5 – veidi nõus
4 – erapooletu
3 – veidi vastu
2 – vastu
1 – ei ole üldse nõus
1. Mul on eesmärgiga ja tähendusrikas elu.
2. Minu sotsiaalsed suhted on toetavad ja rahuldust pakkuvad.
3. Ma olen pühendunud ja huvitatud oma igapäevastest ülesannetest.
4. Ma aitan aktiivselt kaasa teiste heaolule ja õnnele.
5. Ma olen võimekas neis tegevustes, mis on mulle olulised.
6. Ma olen hea inimene ja elan head elu.
7. Ma olen optimistlik oma tuleviku suhtes.
8. Inimesed austavad mind.
Liida vastused kokku kõigi kaheksa väite kohta. Võimalik punktisumma on alates 8-st kuni 56-ni. Kõrge skoor viitab inimesele, kellel on palju psühholoogilisi ressursse ja tugevusi. Ehk siis kes on suure tõenäosusega õnnelik inimene.
Comments