Täna on pühapäev, mis tähendab raamatukogu harvendamist. Raamatud on minu jaoks nagu elusolendid: nendega peab hoole ja armastusega ümber käima ja nad paljunevad arusaamatul kombel. Ühel nädalal on riiulites piisavalt ruumi ja juba järgmisel sekundil on riiulid erinevatest teostest üle uputatud.
Haarasin täiesti huupi ühe raamatu järele. See rääkis ajurveedast, mis tähendab India traditsioonilist meditsiini. Niipalju kui mina teadsin, tegeleb ajurveeda toitumisteraapia, massaaži, ravimtaimede joogatehnikatega.
Lõin raamatu suvalise koha pealt lahti, lootes sealt lugeda mingit ravimtaime juttu. Ent võta näpust! Tuleb väga, et ajurveeda tegeleb muuhulgas ka sõltuvuste raviga. Unustasin ennast hetkega lugema, koristamine jäägu mõneks teiseks päevaks.
Sõltlase elu on raske. Sa tahad oma pahe(de)st vabaneda, punnitad kõigest väest kaine olla, aga kusagilt mälu reetlikust käänust naaseb ühel hetkel sinu tume minevik ja koos sellega iha. Aga kus peitus see iha ütleme terve aasta aega, kui sõltlane kaine oli? Tuleb välja, et keharakud tekivad ja kaovad, aga nende kadumisest ei piisa, et lõhkuda sõltlase enese küüsis hoidvast lummust.
Mingil viisil, mida meditsiin alles selgitama hakkab, on raku mälu võimeline elama rakust kauem!
Kui see on tõsi, siis tuleb sõltuvusest vabanemiseks muuta raku mälu. Rakkudest kehaliste mürkide eemaldamisest, sõltlasele nõu andmine või talle teistsuguste käitumismallide õpetamine ei ole piisav. Need sammud on iseenesest muidugi vajalikud, kuid sõltuvus on kokkuvõttes ikkagi juurdunud mällu ja sealt tuleb see ka välja juurida.
Praegused tüüpilised sõltlaste raviprogrammid on äärmiselt ranged ja rõhutavad pideva valmisoleku vajadust, et ära hoida kõikvõimsa harjumuse võimalikku naasmist. Sõltlasele öeldakse umbes nii: „Sõltuvus istub teil kukil ja jääb sinna terveks eluks.“ Nii toonitatakse põhimõtet, et sõltlasi saab ravida vaid tehes neist täiskarsklasi tehes.
Ajurveeda rõhutab täpselt vastupidist. Selle sõltuvuste ravi nurgakiviks on põhimõte, et sõltlane loobub oma harjumustest ise, kui talle pakkuda suurem rahulduste allikas.
Ajurveeda arvab, et sõltuvuse algpõhjuseks on rahulolu otsingud. Alko, tubakas ja narko teevad korvamatut kahju, aga nende tarvitajad tunnevad neist mingit rõõmu või vähemalt kergendust suures stressis, mille all nad muidu kannataksid. Sõltlased hoiavad oma harjumustest kinni, sest otsivad väljapääsu. Süü-, häbi-, kahetsus- ja enesesüüdistuspuhangud aitavad siin tõepoolest väga vähe.
Aga kui nende meeled suunata suurema rahulduse allikale, siis hakkavad nad loomulikul teel sõltuvustest eemalduma, sest suurem rahulolu on meeldivam. Ühendriikides ja Euroopas läbiviidud uuringud on näidanud, et kui sõltlasele õpetati mediteerimist, kahanes tema ängistus ja ühtlasi vähenes ka alkoholi, tubaka ja muude uimastite kasutamise vajadus. Kui sõltuvusele saada jaole suhteliselt varajases staadiumis, siis loobub suhteliselt suur hulk inimesi sõltuvusainetest täielikult. Seda on väga tähtis teada, sest algstaadiumis on ravi kõige edukam.
Seega on kõige tähtsamaks märksõnaks meditatsioon, mis kõrvaldab stressist tingitud hälbed ja elustab närvisüsteemis mälestuse tasakaalust. Igapäevane meditatsioon ergutab pidevalt mälu, kuni rahud ajapikku normaliseeruvad ja nende ebanormaalsed retseptorid asenduvad normaalsetega. Kui intelligentsuse teed on korda seatud, siis valivad rakud automaatselt keha terveid signaale, nagu nad enne võtsid automaatselt omaks keha moondunud signaale. Nii taastatakse ring, mida sõltlane on lõhkunud.
Uuringud on näidanud, et tänu meditatsioonile loobus nii mõnigi sõltlane ise mõnuainetest, kusjuures ta ei võtnud samal ajal osa mingitest taastusravi programmidest. Keegi ei veennud teda narkost ja alkost loobuma, keegi ei järginud tema arengut ega ergutanud teda.
Niisiis, kui mediteerid, siis ainuüksi stressi ja rahutuse vähendamine ja sisemise rahulolu tõstmine võib sõltlast tema harjumusest võõrutada.
Ahjaa, keda huvitab ajurveeda teema rohkem, tasuks sirvida Deepak Chopra „Täiuslik tervis.“
Comentários