top of page
  • arengulugu

Soovimatu külaline – migreen

Täna öösel ärkasin üles seletamatu ärevuse peale. Kõik oli justkui okidoki, alumise korruse ukrainlased olid selleks korraks oma märatsemise lõpetanud ja kõikjal valitses meie korrusmaja kohta haruldane vaikus. Ma ei saanud algul aru, mis toimub. Siis aga tundsin vastikut iiveldustunnet ja mu keha kattus kohe külma higiga. Kas tõesti jälle? Panin tule põlema ja tõesti, silme ees kõik ujus ja virvendas. Siis oli asi selge: üle mitme-setme aasta olin taas vastu võtmas väga ebameeldivat ja vastikut külalist. Migreeni.

 

Kes ei ole kursis, siis migreen on eriti valulik ja rõhuv peavalu vorm. Migreeni põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, episoodiline peavalu, millele käib – nagu varem öeldud – kirsikeseks tordi peale kaasas ka iiveldustunne.

 

Teadlased on selgeks teinud, et kalduvus migreeni haigestuda on ca 80% ulatuses perekondlik, seega enamasti päritav haigus. Mina olen siis see „õnnelik“ 20% sees, kes ei ole migreeni pärinud, vaid selle suguvõsas ainsana jumala lahke käe läbi siia ellu kaasa saanud.

 

Kas migreen on üksikute häda ja viletsus? Oh ei , kaugeltki mitte, sest statistika järgi kannatab migreeni all 10-15% Eesti elanikkonnast. See on jube arv: tsirka Tartu täis inimesi hoiab teatud ajaperioodide tagant peast kinni, nutab, kiristab hambaid ja kraabib küüntega seinu (olen ise kõik läbi elanud). Mida teadus ei ole suutnud veel lahti muukida, on müstiline fakt, et haigus levib seni seletamata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi. Naistel esineb migreeni sagedamini ja ka vanuse suurenedes tõuseb esinemissagedus naistel tunduvalt rohkem kui meestel. See on huvitav, et minu tutvusringkonnas vaevlevad migreeni käes just mehed, mitte naised.

 

Kui olin noor, nii kaks-kolmkümmend, veetsin migreeni seltsis päevakese nii umbes kord nädalas. Vanuse suurenedes migreenihood taandusid, ent ka siin on vara hõisata. Tõsi on see, et pärast 40. eluaastat muutuvad migreeni-tüüpi peavaluhood tavaliselt harvemaks. Aga asemele hiilivad üpris tihti kaelast lähtuvad pingetüüpi peavalud. Ja võin teile kinnitada, ka seda liiki peavalud pole meelakkumine, vaid üpris tõsine katsumus.

 

Mis siis migreenihoo vallandab? Ega seda väga täpselt keegi ei tea, see haigus on endiselt kaetud hämara saladuselooriga. Üks peamine faktor, mida arvatakse migreeni vallandavat on, stress. Minul oli noorena hästi tavaline nädalalõpumigreen ehk liigne muretsemine uuel nädalal ees ootavatest kohustustest ja toimetustest. Järgmine põhjus või eeldus peavaluks on tänase päevani – üllatus, üllatus! – ilmamuutused. Kuna ma olen hästi tundlik liigesevalu suhtes, siis tähendab iga ilmamuutus automaatset füüsilist piina, mis omakorda paneb juba eos pea valutama. Siis üks väga levinud põhjus, miks pea hakkab lõhkuma, on söömataolek – ärge jätke ühtegi söögikorda vahele! Ja viimaseks põhjuseks mainiksin ära magamatuse. Kui ikka und ei ole piisavalt, on peavalu kiire kohale hiilima.

 

Millised on veel peavalu soodustavad tegurid? Ka valgussähvatused, ärritavad lõhnad, sigaretisuits ja alkohol ning teatud toiduained nagu juust, pähklid, maks, kofeiini sisaldavad joogid ja toidud, suitsutatud ja marineeritud kala ja liha võivad olla migreeni vallandumise põhjusteks.

 

Kuidas migreeni vastu võidelda? Kõige esimene soovitus: eemale eredast valgusest! Kui võimalik, siis eralduda ruumi, kus saab kardinad akende ette tõmmata, lebada rahulikult ja võimaluse korral ei teeks paha asetada külm niiske rätik laubale. Muidugi on mõistlik võtta ühendust oma raviarstiga ja kurta talle muret. Tänapäeval on meditsiin sedavõrra edasi arenenud, et pakub päris häid medikamente peavalu vastu. Veel tasub eemale hoida igasugusest mürast ja kõikvõimalikest lõhnadest.

 

Kergema migreeni puhul võib olla ka abi käsimüügiravimitest nagu paratsetamool ja ibuprofeen. Kui need ei aita, tuleb kaaluda spetsiifilisemate ravimite kasutamist ja mida kirjutab välja arstionu või - tädi. Hetkel on need grupp ravimeid, mida nimetatakse triptaanideks.

 

Kuna peavalu põhjustab peapiirkonna arterite laienemine, siis on mõnikord abiks, kui kasta ennast mõnusalt külma vee alla. See võte kahandab artereid ja leevendab sageli peavalu. Siinkohal mainiks ka ära sauna kui peavalu võimaliku põhjustaja (kuumus laiendab artereid).

 

Kaua migreen kestab? Kui seda ei ravita, siis vähemalt kolm tundi (jah, see on pikk ja valulik protsess), aga on ka juhuseid, kui enamasti ühes peapooles „tuksub“ valu mitu ööpäeva. Veelkord, kui peavalud vaevavad, tasub võimalikult kiiresti kontakteeruda arstiga.

 

Viimane soovitus, mis praegu meelde tuli, on see, et migreenihoogude all kannataval inimesel on kaval pidada migreenipäevikut. Kui hoolega üles kirjutada hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus, joonistub üsna pea välja selge pilt, millal järgmine hoog võib kimbutada ja millal tasub teha ettevalmistusi endale raviabi andmiseks. Migreenipäevik peaks olema võimalikult lakooniline ja emotsioonivaba.

 

Lõpetuseks fakt, et on tõestatud, et regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud migreenihoogude sageduse langudega. Seega, kes ei käi kusagil trennis või ei pea käima koeraga jalutamas, võiks tõsiselt kaaluda regulaarsete jalutuskäikudega alustamist – värske õhk ja mõõdukas füüsiline koormus on samuti migreeni kurjad vaenlased!

169 views

Recent Posts

See All

Kuidas teada saada, kes ma olen?

Esmapilgul võib see küsimus tunduda isegi tsipa totter, sest esimene instinktiivne vastus tuleb sellele ju lihtsalt. Näiteks olen Jüri või Jaanika, töötan Maximas ja elan Tartu äärelinnas. Ent kui hak

Kokkuhoid on ostujõud ehk kuidas efektiivsemalt säästa

Viimasel paaril nädalal olen millegipärast kokku sattunud inimestega, kes kurdavad, et ei tule enam ots otsaga kokku. Tee mis tahad, punnita kuidas oskad, aga ikka on kuu lõpuks rahakott sama õõnes ku

Mida teha, kui paanikahoog ründab!?

Panin meelega pealkirja hüüumärgi ja küsimärgi korraga, sest paanikahoog on üks kole asi ja kui ta kipub kutsumata külaliseks tulema, on asi päris hull. Neile, kelle jaoks on paanikahoog tundmatu asi,

bottom of page