Töö teeb tüütuks? Ei – töö teeb elu elatavaks!

Ega selle suure palavaga väga kirjutada ei jaksagi, aga mingid mõtted mul on. Lebasin nimelt mõned päevad tagasi voodis jahedate linade vahel, klaas külma mahla öökapi peal sulnilt ootamas, ja mõtisklesin laisalt elu üle. Mis on elu mõte? Kas inimlapse saatuseks ongi suviti vihmasel ajal palavat oodata ja kuumalaine saabudes, keel vesti peal, raugelt kodus konutada? Ei, see pole see. Mingi point, nagu noored ütlevad, peab ju elul siiski olema. Siis järsku märkasin kella. Kurat! Täna ju tööpäev! Laisalt ajasin end voodist püsti, ent siis tundsin järsku, kuidas uus energiavoog vuhinal minu keha läbis. Sain aru, et ainuüksi mõte tööle andis uut vurtsu ja miks mitte ka elule – kasvõi mõneks tunniks – uue mõtte.

Olgem ausad: hommikul äratuskella peale üles ärgata ei ole keegi meist spontaanselt rõõmust karates valmis tegema saltot voodist välja. Tööpäeva algus pole filmistseen, kus inimene sirutab rõõmsalt käed taeva poole, nurrub “täna on jälle esmaspäev!” ja tormab rõõmupisaraid silmis kontorisse.Ei. Vahel tahaks lihtsalt teki alla jäädagi ja saata maailmale teate: “Täitke mu kohustused, mina olen hetkel remondis.”

Aga.Kui nüüd ausalt järele mõelda – töötamine on tegelikult üks pagana hea asi.

Töö: see alahinnatud elukorraldaja

Töö ei ole ainult “9–17 rutiin” või “palga pärast kannatamine”. Töö on nagu salajane raamistik, mis hoiab elu koos, kui kõik muu tahab laiali valguda.

Mõtle ise:

• Sul on hommikul PÕHJUS ärgata.

• Sul on KOHT, kuhu minna.

• Sul on INIMESED, kellega suhelda (isegi kui nad vahel närvidele käivad).

• Ja kõige olulisem – sul on tunne, et sa oled vajalik.

• 
  

Või nagu vanaema ütles: “Kui sul on töö, siis tead, mis päev täna on.” (Ja tal oli õigus.)

Töö hoiab mõistuse selge ja vaimu erksana

Kas oled kunagi nädal aega kodus logelenud ja jõudnud punkti, kus päevad sulavad kokku nagu sulanud juust? Kus sa ei mäleta, millal viimati kellegagi rääkisid, peale kulleri ja Google otsingumootori?

Töö – olgu see suur või väike, täistöö või paar tundi nädalas – paneb ajule särtsu sisse.Mõtted liiguvad. Otsused tuleb teha. Suhtled. Naerad. Lahendad probleeme. Mõnikord ka tekitad neid, aga noh – see on elu.

Ja vaimne tervis? Üksinduse ja masenduse vastu ei ole alati olemas ühtset rohtu, aga regulaarne töö, väikeste eesmärkide täitmine ja kuuluvustunne on võimas algus.

Kodust välja = maailma tagasi

Üks lihtne tõde: kui sa lähed kodust välja, siis maailm näeb sind. Ja sina näed maailma.See ei tähenda, et sa pead tingimata käima kontoris lips ees. See võib olla töö töötoas, välikohvikus, aianduses või raamatukogus. Aga see liikumine, see vahetus on hindamatu.

• Tööpäev annab struktuuri.

• Struktuur toob rahu.

• Ja rahu... noh, see on peaaegu zen.

• 
  

Töö kui sotsiaalne sild

Oluline, eriti siis, kui oled inimene, kellel pole suur sõprade kamp või tihe perevõrgustik.Töökoht võib olla koht, kus sa kuuled oma nime rohkem kui korra nädalas. Kus keegi küsib, kuidas sul läheb. Kus saad öelda: “Mul on hea uudis.” Või lihtsalt: “Kas keegi tahab veel kohvi?”

See suhtlus, ka väikestes doosides, tuletab meelde, et sa oled olemas. Et sa kuulud kuhugi.

Raha? Jah, muidugi ka raha!

Ei hakka keerutama. Töö annab palga. Palga eest saab süüa, maksta üüri, osta kohvi ja aeg-ajalt midagi toredat – olgu see uus põnev pusle, kontserdipilet või paar eriti mugavaid sokke.Aga raha kõrval tuleb tööga ka enesetunne, et sa teenid, mitte ainult kulutad. Et sa panustad. Ja saad vastu.

Ja kui sa vahel mõtled: “Ei jaksa tööl käia…”

...siis võib see olla märk, et töö ei sobi – mitte et töötamine üldse halb oleks. Hea töö on selline, kus sa ei tunne end iga päev nagu kurnatud inimvare, vaid saad midagi vastu ka.Võib-olla on vaja vahetust, tempomuutust, uut suunda. Aga täielik töövaba elu?See võib tunduda alguses mõnus, aga pikapeale hakkab kripeldama. Kehal ja hingel on vaja liikumist. Ja kuuluvust. Ja rütmi.

Kokkuvõtteks: töö ei tee vabaks, aga töö teeb… täisväärtuslikuks.

See ei tähenda, et töötav inimene oleks parem kui see, kes ei saa töötada. Absoluutselt mitte. Mõnel on teised väljakutsed, teised vajadused.

Aga kui sul ON võimalik töötada, siis tea, et see ei ole ainult ühiskondlik kohustus.See on kingitus su närvisüsteemile, su egole, su hommikutele ja isegi su unele.

Sest kui päeva lõpuks oled midagi teinud, kellegagi suhelnud, kuhugi kuulunud – siis tuleb uni rahulikum.Ja järgmine päev tundub natuke vähem mõttetu.

Nii et olgu su töö kontoris, poes, köögis või kodukontoris – aitäh, et sa teed midagi.

Enda jaoks. Ja maailma jaoks.