Täna kirjutan esimese tellimustöö, kuna üks väga tore inimene palus kirjutada bipolaarsest häirest. Seda haigust on võrreldud Ameerika mägedega: kord oled üleval tipus, maailm on alandlikult su jalge ees, tunned end kõikvõimsana. Siis aga tuhised alla ja ühtäkki leiad end madalseisust, süda kurgus võdisemas. Mina ise olen selle haigusega elanud ligi veerandsada aastat ja õppinud selle aja vältel oma deemonit päris hästi tundma ja temaga üsna hästi läbi saama.
Bipolaarse häire äratundmine võib olla keeruline, kuna sümptomid varieeruvad ja võivad sarnaneda teiste vaimsete häirete tunnustega. Siiski on olemas teatud tunnused ja käitumismustrid, mis võivad viidata bipolaarsele häirele. Järgnevalt on ära toodud mõned peamised tunnused, mida tähele panna:
Maania (või hüpomaania) episoodid
Maania episoodid on intensiivsemad ja kestavad kauem kui hüpomaania episoodid.
Maania sümptomid:
Ülemäärane energia ja aktiivsus: Ebatavaliselt kõrge energiatase ja aktiivsus.
Liigne eufooria või ärrituvus: Ebatavaliselt kõrge meeleolu või suurenenud ärrituvus.
Vähene unevajadus: Vähe magamist, kuid samas ei tunne väsimust.
Kiirendatud mõtlemine ja kõne: Kiire kõne, mõtete hüppamine ühelt teemalt teisele.
Suurejoonelised ideed: Liigne enesekindlus või uskumus oma võimetesse ja tähtsusesse.
Riskantne käitumine: Impulsiivsed otsused nagu liigne kulutamine, riskantsed seksuaalsuhted või kiirendatud (närviline) autojuhtimine.
Hüpomaania episoodid on sarnased, kuid kergemad ja vähem kestvad, põhjustades vähem funktsionaalset kahjustust.
Depressiooniepisoodid
Depressiooni sümptomid:
Pidev kurbus või tühjusetunne: Püsiv meeleolu langus või tühjusetunne.
Huvi ja rõõmu kaotus: Huvi kadumine tavapäraste tegevuste ja hobide vastu.
Energiapuudus: Väsimus ja madal energiatase.
Muutused une- ja söömisharjumustes: Liigne magamine või unetus, isu vähenemine või suurenemine.
Kontsentratsiooniprobleemid: Raskused keskendumisel ja otsuste tegemisel.
Enesetapu- või enesevigastamismõtted: Mõtted enesetapust või enesevigastamisest.
Segatüüpi episoodid
Segatüüpi episoodid hõlmavad korraga nii maaniale kui ka depressioonile omaseid sümptomeid, näiteks:
Tunne, et oled täis energiat, kuid samas oled sügavalt kurb või lootusetu.
Kiired mõtted ja suur ärevus koos tundega, et elu pole elamisväärne.
Bipolaarse häire alatüübid:
Tegelikult on olemas ka bipolaarse häire I ja II tüüp, samuti tsüklotüümiline häire, aga täna me niivõrd peensustesse ei kaevu.
Põhjused:
Bipolaarse häire täpseid põhjuseid ei ole täielikult mõistetud, kuid selle arengusse võivad panustada mitmed tegurid:
Geneetiline eelsoodumus: Bipolaarne häire võib olla pärilik.
Aju struktuur ja keemia: Muutused ajus ja neurotransmitterite tasakaal võivad mängida oma rolli.
Keskkonnategurid: Stressirohked elusündmused, trauma ja muud keskkonnategurid võivad vallandada häire.
Diagnostika ja ravi:
Diagnostika
Diagnoosi saab panna ainult kvalifitseeritud vaimse tervise spetsialist, tuginedes põhjalikule hindamisele, psühhiaatrilisele intervjuule ja anamneesile.
Ravi
Medikamentoosne ravi: Meeleolustabilisaatorid (nt liitium), antipsühhootilised ravimid ja mõnikord antidepressandid.
Psühhoteraapia: Kognitiivne käitumisteraapia (CBT), dialektiline käitumisteraapia (DBT) ja muud teraapiad võivad olla kasulikud.
Elustiili muutused: Regulaarne une- ja ärkveloleku aeg, tervislik toitumine, liikumine ja stressi vähendamine.
Kuidas toetada lähedast, kellel on bipolaarne häire:
Ole toetav ja mõistev: Kuula ja paku emotsionaalset tuge ilma hinnanguteta.
Aita otsida professionaalset abi: Toeta ja julgustada lähedast otsima ja järgima professionaalset ravi.
Teavita end häirest: Õpi bipolaarse häire kohta, et paremini mõista, mida lähedane läbi elab.
Bipolaarse häire varajane äratundmine ja õige ravi võivad oluliselt parandada elukvaliteeti. Kui kahtlustad endal või oma lähedasel bipolaarset häiret, on oluline pöörduda professionaalse abi poole.
Ikkagi, kuidas elada bipolaarse häirega? Alljärgnevalt mõned nipid ja trikid, kuidas selle võrdlemisi tüütu haigusega toime tulla:
1. Meeleolu jälgimine ja päeviku pidamine
· Meeleolupäeviku pidamine aitab tuvastada mustreid ja vallandajaid. Kirjuta üles igapäevased meeleolumuutused, uneaeg, toitumine ja stressitegurid. See teave võib olla kasulik arsti või terapeudiga töötamisel.
2. Regulaarne unehügieen
Loo kindel uneaeg: Mine magama ja ärka iga päev samal ajal, isegi nädalavahetustel.
Loo rahulik keskkond: Hoia magamistuba jahedana, pimedana ja vaiksena.
Väldi ekraane enne magamaminekut: Sinine valgus võib häirida une kvaliteeti.
3. Hingamisharjutused ja meditatsioon
Sügav hingamine: Hinga sügavalt sisse läbi nina, hoia paar sekundit ja hinga aeglaselt välja läbi suu. Korda seda harjutust 5-10 minutit.
Mindfulness meditatsioon: Istu vaikselt, keskendu oma hingamisele ja las mõtetel vabalt voolata, püüdmata neid hinnata või kinni hoida.
4. Füüsiline aktiivsus
Regulaarne liikumine: Aeroobsed harjutused nagu kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit või ujumine võivad aidata meeleolu stabiliseerida.
Jooga: Jooga ühendab füüsilised harjutused, hingamise ja meditatsiooni, aidates leevendada stressi ja parandada üldist heaolu.
5. Kognitiivsed harjutused
Kognitiivne käitumisteraapia (CBT): Tööta koos terapeudiga, et muuta negatiivseid mõtteid ja käitumismustreid.
Positiivsed kinnitused: Kirjuta ja korda positiivseid kinnitusi, et parandada enesekindlust ja vähendada ärevust.
6. Stressi juhtimise tehnikad
Ajaplaneerimine: Säti ülesanded paika tähtsuse järjekorras ja tee realistlik ajakava, vältides ületöötamist.
Lõõgastustehnikad: Proovi erinevaid lõõgastustehnikaid nagu kuuma vanni võtmine, massaaž või aromaatsete õlide kasutamine.
7. Toitumine ja hüdratsioon
Tervislik toitumine: Söö tasakaalustatud toitu, mis sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja valku.
Piisav vee tarbimine: Joo piisavalt vett, et hoida keha hüdreeritud ja toimivana.
8. Sotsiaalne toetus
Suhtle lähedastega: Hoia ühendust sõprade ja pereliikmetega, kes pakuvad emotsionaalset tuge.
Tugigrupid: Liitu tugigruppidega, kus saad jagada oma kogemusi ja kuulata teiste omi. Tõsi, selliseid gruppe ei ole küll palju, aga hea otsimise korral midagi ikka leiab.
9. Loo kriisiplaan
Koosta plaan, kuidas käituda, kui märkad maania või depressiooni episoodi algust. See võib hõlmata kontakteerumist terapeudiga, ravimite kohandamist või tugivõrgustiku teavitamist.
10. Väldi vallandajaid
Piira alkoholi ja narkootikumide kasutamist: Need ained võivad halvendada sümptomeid ja vallandada episoodid.
Tunne oma vallandajad: Püüa tuvastada ja vältida olukordi või tegevusi, mis võivad vallandada maania või depressiooni episoodi.
Harjutuste kava näide:
Igapäevane rutiin:
Hommik
Ärka samal ajal
10 minutit sügavat hingamist või meditatsiooni
Tervislik hommikusöök
Lõuna
30-minutiline jalutuskäik või füüsiline harjutus
Kergete venitus- või jooga harjutuste tegemine
Tervislik lõunasöök
Pärastlõuna
Kirjuta päevikusse meeleolu ja tegevused
Tegele hobide või meeldivate tegevustega
Tervislik vahepala
Õhtu
Tervislik õhtusöök
10 minutit sügavat hingamist või meditatsiooni
Lõõgastav tegevus (nt lugemine, vanni võtmine)
Minge magama samal ajal
Kokkuvõtlikult võib öelda, et bipolaarne häire on küll päris vastik elukas, aga koostöös arstide, tugispetsialistide ja toetavate lähedastega on selle haigusega koos võimalik päris hästi ära elada.
Comments