Raha – kas ustav teener või karm ülemus?

Raha on imelik tegelane. Ühest küljest täiesti asendamatu – tänu talle on meil soe tuba, toit laual ja võimalus käia arsti juures nii, et ei pea köha ravima kuuma tee ja kartulikoorekompressiga. Teisest küljest on rahal ka see salakaval omadus end inimese ellu sokutada mitte ainult tööriista, vaid ka bossina – ja oi, see boss võib olla nõudlikum kui ükskõik milline päris ülemus.

Raha kui turvavöö

Kõigepealt positiivsest. Raha on nagu turvavöö elusõidukis – ilma selleta tunned end ebakindlalt ja igal pidurdamisel lendad vastu esiklaasi. Kui sul on olemas piisav rahapadi, et katta esmavajadused – katus pea kohal, toit kõhus, hambapasta kapis –, tunned, et elu on palju rahulikum. See on baas. Inimene saab hingata, kui ei pea igal õhtul kalkuleerima, kas leivaviil jahtub üksi või saab sinna ka midagi peale.

Raha kui liiderlik peigmees

Aga rahal on komme meelitada sind aina rohkem enda embusesse. Algul kogud pisut sääste, sest nii on mõistlik. Siis märkad, et võiks ju veel koguda – uue auto, suurema kodu, uhkema puhkuse nimel. Ja ühel hetkel märkad, et raha on end su ellu sisse seadnud mitte enam turvavööna, vaid liiderliku peigmehena (või pruudina, kuidas soovite), kes ei taha sind lahti lasta. Sa hakkad mõõtma enda väärtust kontojäägi järgi ja hindama oma päevi mitte selle järgi, mida kogesid, vaid palju su investeeringud kasvasid.

Ja olgem ausad – kas tõesti tahad, et sinu elu kokkuvõte kõlaks kunagi: “Ta oli väga edukas… rahakogumises”?

Kas õnn on ainult rahas?

Tõenäoliselt mitte. Jah, ilma rahata on raske õnnelik olla – pidev mure, kuidas arved maksta, sööb igasuguse elurõõmu. Aga kui raha on olemas piisavalt, et ei peaks igapäevaselt ellujäämise pärast muretsema, siis muutub see lihtsalt vahendiks, mitte eesmärgiks. Õnn peitub pigem oskuses tunda rõõmu sellest, mis juba olemas: sõbrad, pere, tervis, päikeseloojang või isegi see tunne, kui leiad oma vanade teksade taskust kümneeurose, millest sul polnud varem aimugi.

Kõige ilusam tasakaal

Kõige ilusam ongi seisund, kus sul ei ole homse pärast rahahirmu, aga samas pole ka vajadust muutuda rahapüüduriks. Kui oskad hinnata nii raha pakutavat turvatunnet kui ka maailma ilu, mida raha osta ei saa – linnulaulu, head nalja, kallistust, hetki, kus kõht valutab naerust. Raha on mõistlik kaaslane, aga halb ülemus.

Mõistuse piires, rõõm hinges

Niisiis – raha on nagu sool elus: ilma on toidud lahjad, liiga palju rikub kõik ära. Kui leiad enda jaoks paraja koguse, siis maitseb elu kõige paremini. Ja kui veel meenutad, et tõeline rikkus on oskus nautida hetki, inimesi ja iseennast, siis võib öelda, et oled leidnud päris varanduse – selle, mida pangakonto numbrid ei mõõda.

Kuidas siis hakata (õppida) raha säästma?

Raha säästmise õpetusi on igal nurgal, aga kui need liiga tõsiselt võtta, võibki juhtuda, et hakkad elama nagu mungakloostris – sul on ainult ainult kruus vett ja kaks riidepaari. Siin on rahulikult elamiseks ja rõõmsalt säästmiseks kümme rahatarkuse punkti.

Rahatarkuse kümme käsku – ilma hulluks minemata

1. Pane kõigepealt iseendale palka.Niipea kui palk laekub, kanna väike osa kohe säästukontole. See on nagu tuleviku-sina tasuks praeguse-sina vaeva eest. Ja tuleviku-sina tänab sind ühel päeval suure kallistusega (või vähemalt väiksema stressihooga). Muidugi on olemas ka igasugused pensionisambad, mis teevad ära sama töö, aga uskuge mind, iseenda boss olla ja endale igakuiselt natuke palka maksta on ekstra lõbus tegevus.

2. Väldi "odava asja kallist elu".Kui ostad kümme odavat särki, mis pärast kahte pesu muutuvad põrandalapiks, siis oleksid võinud juba ühe korraliku särgi võtta. Sääst ei ole alati soodukas.

3. Tee eelarve, aga ära tee sellest piiblit.Kui iga sent muutub piinlikult kontrollitud reegliks, kaob rõõm. Pane paika raamid, aga jäta väike taskuraha ka hetkeemotsioonidele – näiteks jäätisele, kui elu tundub liiga kibe.

4. Osta rõõmu, mitte prügi.Mõtle enne ostmist: kas see asi teeb sind õnnelikumaks ka kuu aja pärast või ainult täna viieks minutiks? Kui vastus on viimane, siis parem ära ostagi – kodu ei pea olema asjade kalmistu.

5. Puhu tolm maha raamatukogukaardilt.Netfli ja Spotify on mõnusad, aga vahel on tasuta kultuur sama maitsev. Raamatukogus maksad ainult hilinemise eest – ja see on palju odavam kui järjekordne striiminguäpp.

6. Ära lase rahal muutuda saladuslikuks kadumisnumbriks.Vaata kord kuus kontot üle. Mitte nii, et saad väikse infarkti iga kulu peale, vaid et aru saada, kuhu raha tegelikult haihtub. Tihti selgub, et süüdlane polegi “majandus”, vaid “hetkeimpulss-ost”.

7. Säästa nutikalt, mitte piinates.Kui lõikad kõik rõõmud ära, siis saad küll raha kokku, aga koos sellega ka depressiooni. Leia balanss – võib-olla loobud igapäevasest kohvist kohvikus, aga jätad endale ühe “õnne latte” nädalas.

8. Õpi ise kokkama.Kõige salakavalam rahakadu on “tellime midagi koju, sest külmikus on ainult kurk ja hapukoor”. Õpi neist kahestki rooga tegema – internet on retsepte täis. Lisaks maitseb kodune toit tihti paremini ja jääb soodsamaks.

9. Kasuta asju lõpuni.Tänapäeva maailm õpetab, et kui telefonil pole viimast uuendust või saapad on kolm aastat vanad, tuleb need välja vahetada. Tegelikult töötab enamik asju kenasti edasi ka ilma “uue ja särava” sildita.

10. Säästa ka kogemusteks, mitte ainult kontole.Kõige targem sääst on see, mis toob hiljem mälestusi, mitte ainult numbreid. Reis, kursus, sõpradega matk – need annavad õnne, mida ükski kontojääk ei ületa.