Kuidas teenida välja austus?

Ükskõik, kas me tahame seda endale tunnistada või mitte, me kõik ihaldame, et oleksime austatud. Austus võib tulla teiste inimeste poolt ja siis on olemas ka selline nipiga elukas nagu eneseaustus. Kui meil austus puudub, on elu otse öeldes parajalt nõme: meie tuju ja enesehinnang on madal ja vurts edasi tegutsemiseks samahästi kui puudub. Kui aga meil on austusega kõik korras, tunneme end osakesena ühiskonnast ja meil on tegutsemiseks palju rohkem energiat. Milliste nippidega siis austust juurde organiseerida?

Tõeline lugupidamine ei sünni nõudmisest, vaid iseloomust

Peaaegu iga inimene soovib, et teda austataks.

Me tahame et meie sõnu võetaks tõsiselt, et meie piire austataks ja et inimesed näeksid meie väärtust.

Kuid siin peitub üks oluline tõde: austust ei saa välja nõuda. Seda ei saa osta. Seda ei saa sundida. Seda ei saa saavutada ainult valju hääle või kõrge positsiooniga.

Tõeline respekt sünnib ajapikku. See kujuneb välja sellest, kuidas inimene käitub, milliseid valikuid teeb ja kuidas ta kohtleb nii iseennast kui ka teisi.

Sageli arvatakse ekslikult, et austatud inimesed on kõige valjemad, kõige enesekindlamad või kõige mõjuvõimsamad. Tegelikult on paljud kõige rohkem austatud inimesed hoopis rahulikud, tasakaalukad ja kindlate põhimõtetega.

Vaatame mõningaid olulisi tarkusi, mis aitavad lugupidamist nii teistelt kui ka iseendalt välja teenida.

Ära helista lõputult inimesele, kes ei vasta

See võib tunduda väike asi, kuid tegelikult peegeldab see eneseväärikust.

Kui inimene ei vasta sinu kõnele või sõnumile, on täiesti normaalne proovida uuesti. Kuid lõputu helistamine või kirjutamine jätab sageli mulje, et sinu aeg ja tähelepanu on vähem väärtuslikud kui teise inimese omad.

Loomulikult võivad olla erandolukorrad, kuid üldiselt kehtib lihtne põhimõte: kui inimene väärtustab sind, leiab ta võimaluse vastata. Respekt algab sellest, et austad ka iseenda aega ja väärikust.

Ära püüa kõigile meeldida

Paljud inimesed usuvad, et mida sõbralikum ja vastutulelikum nad on, seda rohkem neid austatakse.

Tegelikkus on sageli vastupidine.

Kui inimene ütleb alati “jah”, ”olen nõus” või ”pole probleemi”, siis hakkavad mõned inimesed tema headust pidama enesestmõistetavaks. Sõbralikkus on väärtus. Piirid on samuti väärtus.

Austatud inimene oskab olla lahke, ilma et ta laseks end ära kasutada. Ta ei ole külm ega üleolev, kuid ta ei loobu ka oma piiridest ainult selleks, et kõigile meeldida.

Ära jaga oma unistusi inimestega, kes sind ei toeta

Kõik inimesed ei rõõmusta sinu edu üle.

See võib kõlada kurvalt, kuid elukogemus õpetab seda üsna kiiresti.

Kindlasti leidub sinu elus mõni inimene, kes kahtleb sinus, naeruvääristab sinu eesmärke või vähendab sinu entusiasmi. Sellepärast tasub oma suurimaid plaane jagada inimestega, kes usuvad sinusse ja annavad ausat tagasisidet. Kõik ei pea teadma, mida sa ehitad.

Vahel on targem tegutseda vaikselt ja lasta tulemustel enda eest rääkida.

Räägi vähem, jälgi rohkem

Üks kõige alahinnatumaid oskusi elus on kuulamine.

Paljud inimesed räägivad pidevalt oma arvamustest, oma plaanidest ja oma saavutustest. Aga tark inimene mõistab, et tähelepanelik vaatlemine õpetab rohkem kui pidev rääkimine.

Kui sa kuulad, märkad inimeste tegelikku olemust, mõistad olukordi paremini ja õpid rohkem. Ja veel midagi olulist: inimese sõnad omandavad rohkem kaalu siis, kui ta ei räägi kogu aeg.

Kõik ei pea teadma sinu järgmist sammu

Tänapäeva maailmas on tekkinud harjumus jagada kõike. Mõtteid. Plaane, Unistusi. Projekte. Kuid vahel on tark hoida mõned asjad enda teada. Mitte sellepärast, et olla salapärane, vaid sellepärast, et energia kulub sageli rääkimisele, mitte tegutsemisele.

Mõni inimene kuulutab oma eesmärke aastaid. Mõni teine tegutseb vaikselt ja ühel päeval näevad kõik tulemusi. Austus kasvab siis, kui inimene ei ela ainult lubaduste, vaid tegude kaudu.

Püüa olla võimalikult iseseisev

Üks lugupidamise alustalasid on iseseisvus. See ei tähenda, et inimene ei tohiks kunagi abi küsida.

See tähendab, et ta püüab vastutada oma elu eest, teha teadlikke valikuid ja seista oma jalgadel. Mida vähem sõltub inimese enesehinnang või toimetulek teiste heakskiidust, seda vabamaks ta muutub. Ja vabadus tekitab sageli ka austust.

Ära tunne vajadust kõigele vastata

Iga arvamus ei vaja vastust. Iga provokatsioon ei vaja reaktsiooni. Iga vaidlus ei vaja osalemist. Noorena tundub vahel, et peab ennast pidevalt kaitsma või tõestama.

Aastatega hakkab inimene mõistma, et kõige tugevam vastus võib mõnikord olla vastamata jätmine. Vaikus ei tähenda nõrkust. Vaikus võib tähendada nii enesekontrolli, küpsust kui ka tarkust.

Ela oma põhimõtete järgi

Austus sünnib usaldusest. Ja usaldus sünnib järjepidevusest. Kui inimene räägib üht, aga teeb teist, hakkab tema usaldusväärsus murenema.

Aga inimene, kes jääb oma väärtustele truuks ka siis, kui see pole mugav, teenib lugupidamist.

Põhimõtted võivad olla näiteks ausus, lojaalsus, õiglus, vastutus ja lugupidamine. Need ei ole lihtsalt ilusad sõnad. Need on otsused, mida inimene teeb iga päev.

Ära vaidle selleks, et oma väärtust tõestada

Üks suurimaid lõkse on soov panna kõik inimesed end mõistma.

Tõde on aga see, et alati leidub inimesi, kes ei usu sinuses, ei hinda sind ja ei mõista sind. See on täiesti normaalne. Sa ei pea veenma kõiki oma väärtuses. Kõige tugevam tõestus ei ole vaidlus. Kõige tugevam tõestus on elu ise.

Kui inimene peab oma sõna, teeb oma tööd hästi, areneb järjepidevalt ja käitub väärikalt, siis räägivad tema teod palju valjemini kui ükski argument.

Respekt algab tegelikult eneseaustusest

Siin peitub võib-olla kogu teema kõige olulisem mõte.

Inimesed tunnetavad sageli alateadlikult, kuidas sa iseendasse suhtud.

Kui sa lubad end pidevalt halvasti kohelda, loobud oma piiridest otsid meeleheitlikult heakskiitu või kardad pidevalt teiste arvamust, siis muutub ka teiste lugupidamine raskemaks.

Aga kui sa austad oma aega ja hoolid oma väärtustest, siis hakkavad ka teised sind teisiti nägema.

Tõeline austus ei vaja lärmi

Kõige rohkem austatud inimesed ei ole alati kõige valjemad. Sageli on nad inimesed, kes peavad oma sõna, jäävad rahulikuks surve all, kohtlevad kõiki väärikalt ja ei reeda oma väärtusi. Nad ei nõua austust.

Nad lihtsalt elavad viisil, mis muudab austuse loomulikuks tagajärjeks.

Ja võib-olla seisnebki tõeline respekt selles, et inimene saab õhtul peeglisse vaadata ning öelda: "Ma jäin täna truuks iseendale."

Sellest sünnib kõige olulisem lugupidamine — lugupidamine iseenda vastu. Kui see on olemas, hakkab sageli kasvama ka teiste austus.