Rikkus on tore, aga tervis on kuld

Mõned ööd tagasi ärkasin võpatades. Külm higi jooksis sirinal, süda tagus nagu märtsijänesel ja kurgus pulbitses, nii nagu oleks pool torti korraga alla kugistanud ja see otsiks nüüd meeleheitlikult tagasi teed väljapääsu suunas. Proovisin ennast liigutada ja ehmusin uuesti poolkangeks: ma ei suutnud asendit vahetada, sest vähimagi ponnistuse korral oleks südamest justkui tuliste tangidega kinni võetud. Selge, nüüd on see käes! Esimene mõte oli, et infarkt või insult. Lausa nutma ajas, kuna olin nii abitus seisus, et ei suutnud isegi telefoni haarata. Mõne hetke möödudes olukord siiski leebus: suutsin end juba külili veeretada, sealt istuli ja edasi vaikselt kööki komberdada. Jõin värisevate kätega klaasi vett ja otsustasin, et hommikul esimese asjana võtan ühendust perearstiga.

Õnneks on meil perearst tore, järjekorrad pole pikad ja nii pääsesingi varsti teadjama spetsialisti jutule. Arst kompas siit ja sealt, luges mu haiguslugu ja vangutas pead. Vee peale jäi hulpima diagnoos, et minu viletsas seisukorras on süüdi stress ja valesti elatud noorusaastad, mil – ma tunnistan seda ise ka – sai ikka küünalt põletatud mõlemast otsast, nii et vähe pole.

Praegu istun kodus, õues sajab vihma, lürbin vaikselt kummeliteed ja mõtisklen elu üle. Vist esimest korda üldse hakkan aru saama, et tervis on siin elus kõige tähtsamal positsioonil. Mitte raha, mitte hea töökoht, mitte ustavad ja head sõbrad – ei, just tervis. Ja vaid tervise säilitamise oskusest oleneb, millist elukvaliteeti me saame endale lubada.

Tuli pähe isegi selline ilus mõte, et elu pole sprint, vaid maraton ja maratoni ei jookse ju katkise põlve ega kõrge vererõhuga.

Tõsi, meie ühiskonnas väärtustatakse raha väga kõrgelt, eriti nooremast peast.

Noorena me oleme nagu väikesed börsihundid – silmad säravad, jookseme ringi kohvitops käes, süda on täis unistusi ja töökalender tihedam kui piiblisalmide loetelu. Tahame “teha midagi suurt”, “saavutada”, “luua tulevikku”, ja mõnikord isegi “võita elu”.Töö, raha, karjäär – need tunduvad elu püha kolmainusena.

Aga siis mööduvad märkamatult aastad ja ühel tavalisel kolmapäeval leiad end istumas arsti ooteruumis ning lugemas vereanalüüsi tulemusi ja mõtlemas: ”Võibolla see tähtis koosolek, mis on täna tulemas, polegi olulisem kui mu maks”.

Raha – see tore illusioon kontrollist

Nooruses on raha nagu maagiline eliksiir. Me usume, et kui seda on piisavalt, saab kõik korda: närvid, nahk, suhe, ja isegi sisemine rahu.Raha on nagu tänapäeva talisman – “kui mul on see, siis ma olen kaitstud kõige vastu”.

Ja ausalt öeldes, mõnda aega see isegi töötab. Raha toob võimalusi, mugavust ja valikuid – mis on kõik väga toredad asjad.Aga siin on konks: raha ostab sulle küll madratsi, aga mitte und.Ta toob sulle parima orgaanilise smuuti, aga mitte seedimise, mis toimib.Ja kui stress on su uus elustiil, siis ei aita ka kõige kallim magneesium.

Tervis – see igav, aga hädavajalik kangelane

Kui oled 20ndates, tundub tervis iseenesestmõistetav. Keha töötab nagu uus nutitelefon – kiiresti, sujuvalt ja isegi vigade parandamisega saab organism ise väga hästi hakkama. Mis samuti oluline, selles õrnas vanuses on ainevahetus nii heas seisus, et põletab nurisemata ära mistahes mürgi või solgi, mida enesele sisse kallad (jah, räägin siinjuures vihjega alkoholile).Kui oled 30ndates, hakkab su süsteem aeg-ajalt uuendusi nõudma: “Palun tee restarti, muidu jooksen kokku.”Ja 40ndates… noh, ütleme nii, et keha hakkab saatma pressiteateid: “Lugupeetud kasutaja, te olete oma garantiiperioodi lõppu jõudmas.”  

Kes on aga nii õnnelik ja suudab end vedada 50ndatesse, siis tema kehatelefon on otsekui päris telefon kolmekümne aasta tagusest ajast: kui tahad, et ta edasi töötaks, pead vahetama aku, uuendama klaviatuuri, puhastama klemmid, asendama ekraani ja tegema sada muud imevigurit. Jah, telefoni puhul tundub see enesestmõistetav, aga kui räägime oma tervisest, kipume sageli käega lööma ja laskma olukorral minna isevoolu teed.

Kellel varem kellel hiljem, aga igaühe jaoks jõuab kord kätte see hetk, mil hommikul üles tõustes krõbiseb selg rohkem kui müslikauss, ja see on tavaliselt see moment, kus prioriteedid hakkavad vaikselt nihkuma.Töö võib oodata, aga selg mitte.Palgatõus on tore, aga vererõhk on lõpuks tähtsam number.

Keskeas toimub „suur ümberhindamine“

Ühel hetkel taipad, et tervis on ainus valuuta, mille väärtus ajas tõuseb.Kui oled terve, saad alati uuesti tööle minna, raha teenida, reisida või karjäärikurssi muuta.Aga kui tervist pole, siis on kõik need uhked projektid ja boonuspunktid täiesti mõttetud.

Tervis on nagu Wi-Fi – märkad selle tähtsust alles siis, kui seda enam pole.

Kuidas elu ise õpetab rahulikumat rütmi

Keskeas õpid lõpuks, et “mitte midagi tegemine” pole laiskus, vaid oskus.Õpid, et lõunaunele ei pea vabandusi otsima.Õpid, et ei ütlemine meilidele kell 21:00 pole iseloomuviga, vaid enesehooldus.Ja et „vaba nädalavahetus“ on tegelikult ravi, mitte ajaraisk.

Kui nooruses tahad elust maksimumi võtta, siis keskeas tahad lihtsalt, et elu sinust maksimumi ei võtaks.

Raha ja tervis – kuidas neid targalt sõbraks teha

Raha ja tervis ei pea olema vastandid. Tegelikult on nad suurepärased partnerid, kui nad teineteise üle ei trügi.

• Kasuta raha, et toetada tervist, mitte varjata selle puudumist.

  Seda tasuks meeles pidada juba noorusaastatel, mitte siis, kui ägised vaevaliselt voodiserval ja püüad kange selja kiuste kuidagimoodigi sokke jalga venitada.

  
  

• Investeeri aega oma kehasse.

  Mitte ainult jõusaalis, vaid ka puhkusesse ja lihtsalt mitte tegemisse.

  
  

• Õpi eristama “võimalust” ja “kohustust”.

  Mitte iga uus tööprojekt pole edasiminek – mõni on lihtsalt peenem viis läbi põleda.

  
  

• Pööra sama palju tähelepanu oma vaimsele tervisele kui CV-le.

  Edu ei maitse eriti hästi, kui kõrvale on serveeritud ärevus.

  
  

Ja lõpuks – kuldne tõde

Meenub kunagi loetud tarkusetera: Kui oled terve, on sul tuhat soovi. Kui oled haige, on ainult üks.

Nii et jah, noorena võib raha tunduda eesmärk, aga keskeas mõistad: tervis on eeldus, et üldse midagi nautida saaks.Sest mis kasu on luksuslikust spaast, kui ainus koht, kuhu jõuad, on perearsti ooteruum?

Lõpusõnad, mille võiks endale külmkapi peale kleepida:

Raha on hea teenija, aga halb peremees.

Tervis on vaikne sõber – märkad teda alles siis, kui ta ära läheb.

Ja kui sul on mõlemad korraga olemas, siis... võta üks päev vabaks ja lihtsalt naudi seda.