Ehh, emotsioonid, emotsioonid...

Ühed tegelased, kellega me päevad läbi koos hängime, on meie emotsioonid. Emotsioonid panevad meid tundma hirmu ja rõõmu, reageerima ebaõnnestumisele või vihastuma ebaõigluse peale.

Mis on emotsioon? Emotsioonid on inimese psühholoogilised ja füsioloogilised reaktsioonid teatud sündmustele, olukordadele või mõtetele. Need võivad olla keerulised ja mitmetasandilised, ulatudes hetkekogemustest sügavate ja pikaajaliste tunneteni. Emotsioonid mõjutavad meie mõtteid, otsuseid, käitumist ja füüsilist heaolu. Emotsioonid on loomulik osa inimeksistentsist ja neil on oluline roll meie igapäevaelus.

Psühholoogid eristavad sageli põhiemotsioone, mida peetakse universaalseteks ja kaasasündinud reaktsioonideks. Nende hulka kuuluvad: rõõm, kurbus, viha, hirm, vastikus, üllatus, häbi.

Emotsioonid on ühed toredad asjad – vahel ka mitte -, aga kas neid on võimalik ka kontrollida?  Tuleb välja, et on. Emotsioonide juhtimine on oluline oskus, mis võimaldab sul paremini toime tulla igapäevaelu väljakutsetega, säilitada vaimset heaolu ja parandada suhtlemist teistega. Allpool on toodud põhimõtted ja strateegiad, mis aitavad emotsioone juhtida.

Emotsioonide juhtimise põhimõtted:

1. Teadlikkus:

   • Emotsioonide juhtimise esimene samm on nende teadlikkus. Oluline on mõista, mida tunned ja miks. Emotsioonide jälgimine ja nende allikate tuvastamine aitab paremini mõista, kuidas need sind mõjutavad.

2. Enesekontroll:

   • Emotsioonide juhtimine ei tähenda nende mahasurumist, vaid nende kontrolli all hoidmist. Tugev enesekontroll võimaldab sul olukorda analüüsida enne kui reageerid, vältides impulsiivseid tegusid.

3. Empaatia:

   • Oskus mõista teiste inimeste tundeid ja vaatenurki aitab sul paremini suhelda ja konflikte lahendada. Empaatia võimaldab sul näha olukordi mitmest perspektiivist ja reageerida tundlikumalt.

4. Paindlikkus:

   • Emotsioonide juhtimine tähendab ka oskust kohaneda erinevates olukordades. Paindlikkus aitab sul reageerida olukordadele vastavalt nende tõsidusele ja kontekstile.

Kas on olemas eraldi strateegiad, mille abil emotsioone paremini kontrollida? On ikka, ja neid on päris palju. Toon ära mõned enam tuntud variantidest:

1.     Hingamisharjutused:

o   Sügavad ja rahulikud hingamisharjutused aitavad emotsionaalses olukorras rahuneda. Hingates sügavalt sisse ja aeglaselt välja, saad vähendada ärevust ja stressi.

2.     Aja maha võtmine:

o   Kui tunned, et emotsioonid muutuvad liiga intensiivseks, võta hetk aega maha. Jaluta, kuula muusikat või lihtsalt istu vaikselt, et saada oma mõtted ja tunded selgeks.

3.     Mõttepaus:

o   Enne reageerimist võta hetk, et hinnata olukorda ja oma reaktsiooni. Küsi endalt, kas sinu reaktsioon on proportsionaalne ja kas see aitab lahendada probleemi.

4.     Terviklik mõtlemine:

o   Keskendu positiivsetele aspektidele ja võimalustele, mida olukord pakub, selle asemel, et ainult negatiivsetele emotsioonidele tähelepanu pöörata.

5.     Emotsioonide väljendamine tervislikul viisil:

o   Õpi oma emotsioone väljendama konstruktiivselt, näiteks rääkides nendest avameelselt ja rahulikult. Kirjutamine või kunstiline eneseväljendus võib samuti olla hea viis oma tunnete väljendamiseks.

6.     Päeviku pidamine:

o   Kirjuta oma emotsioonid üles. Päeviku pidamine aitab sul mõista oma emotsioonide mustreid ja nende vallandajaid, võimaldades sul neid tulevikus paremini juhtida.

7.     Stressi vähendavad tegevused:

o   Tegele regulaarselt tegevustega, mis aitavad vähendada stressi ja parandada meeleolu nagu sport, meditatsioon, jooga või loodusmatkad.

8.     Sotsiaalne tugi:

o   Räägi oma tunnetest usaldusväärsete sõprade, pereliikmete või terapeudiga. Sotsiaalne tugi võib aidata sul olukordi teistmoodi näha ja leida lahendusi.

9.     Kognitiivne ümberkujundamine:

o   Vaata üle oma mõtteviisid ja proovi neid ümber kujundada positiivsemaks. Näiteks, kui tunned end vihasena, püüa leida viise, kuidas mõelda olukorrale konstruktiivsemalt ja rahulikumalt.

10.  Mõttepeatus:

o   Kui negatiivsed mõtted või emotsioonid hakkavad võimust võtma, ütle endale "Stopp!". Seejärel suuna oma tähelepanu millegi positiivse või neutraalse peale.

Veel üks tõhusaid viise õppimaks oma emotsioone haldama, on seda tehes läbi endale küsimuste esitamise.

Siin on mõned küsimused, mis aitavad emotsioonidega toimetulekut paremini mõista ja juhtida. Neid küsimusi saab kasutada tõhusaks eneseanalüüsiks.

Mis käivitas minu emotsioonid?

1. Mis täpselt juhtus enne, kui tundsin seda emotsiooni? Kas see oli väline sündmus, mõte, mälu või midagi muud?

2.     Milliseid emotsioone ma tunnen praegu?

Kas suudan neid emotsioone selgelt eristada? Kas tunnen ainult üht emotsiooni või on neid mitu?

3.     Kuidas see emotsioon väljendub minu kehas?

Kas tunnen pinget, kiiret südamelööki, higistamist või muid füüsilisi sümptomeid? Kuidas minu keha reageerib sellele emotsioonile?

4.     Kuidas ma tavaliselt sellise emotsiooniga toime tulen?

Milliseid strateegiaid olen varem kasutanud? Kas need on olnud tõhusad või on need pigem probleeme tekitanud?

5.     Mida ma saan teha, et seda emotsiooni tervislikul viisil väljendada?

Kas ma peaksin sellest kellegagi rääkima, kirjutama päevikusse või leidma mõne muu väljundi?

6.     Kas see emotsioon on mulle hetkel kasulik või kahjulik?

Kas see emotsioon aitab mul olukorda lahendada või teeb see asja hoopis keerulisemaks? Kuidas saan seda tunnet kasutada enda kasuks?

7.     Kuidas ma saan oma mõtteid ümber kujundada, et paremini toime tulla?

Kas ma saan oma mõtteid ja tõlgendusi selle olukorra kohta muuta, et vähendada negatiivseid emotsioone ja suurendada positiivseid?

8.     Millist sotsiaalset tuge mul hetkel vaja on?

Kas mul on vaja kellegagi rääkida, abi küsida või lihtsalt kellegi kuuluvust tunda?

9.     Kuidas ma saaksin järgmisel korral sarnases olukorras paremini toime tulla?

Mis oleks teine viis reageerida? Kas on midagi, mida saan õppida ja järgmisel korral paremini rakendada?

10.  Kas ma aktsepteerin oma emotsioone või püüan neid vältida?

Kas ma annan endale loa tunda neid emotsioone või püüan neid maha suruda? Kuidas ma saaksin olla emotsioonide suhtes avatum ja aktsepteerivam?

11.  Millised on minu emotsioonide pikaajalised mustrid?

Kas esineb emotsioone, mis tulevad sageli esile? Millal need tavaliselt tekivad ja kuidas ma olen nendega seni toime tulnud?

12.  Kuidas mu emotsioonid mõjutavad minu suhteid ja käitumist?

Kas minu emotsioonid mõjutavad seda, kuidas ma teisi kohtlen või kuidas teised mind tajuvad? Kuidas saan tagada, et emotsioonid ei kahjusta minu suhteid?

13.  Kas ma suudan olukorda vaadata teise inimese vaatenurgast?

Kuidas teine inimene võiks olukorda tajuda ja milliseid emotsioone see tema jaoks võib esile kutsuda? Kuidas see teadmine võib aidata mul oma emotsioone paremini mõista ja juhtida?

Lõpetuseks kordan üle ülitähtsa mõtte, mille selle loo alguses välja tõin. Nimelt, et emotsioonidega tegelemisel on oluline meeles pidada, et emotsioonide juhtimine ei tähenda nende mahasurumist, vaid oskust reageerida neile tasakaalukalt ja adekvaatselt.