Viimati vaatasime läbi „Kangelase teekonna“ esimest nelja arhetüüpi/rolli, milleks olid SÜÜTU, ORB, SÕDALANE, HOOLITSEJA. Et teema unarusse ei vajuks ja teiste teemade vahele ära ei kaoks, vaatleme täna teisi rolle, mida inimene „Kangelase teekonda“ läbi tehes kogeda võib.
Endiselt soovitan soojalt lugeda raamatut: „Sisemiste kangelaste äratamine.“
Nii, nüüd oleme jõudnud oma rännakus kõige põnevamasse kohta, kus meid ootavad ees erinevad seiklused, proovile panekud ja ohud. Nimetagem seda kui RÄNNAK – TÕELISEKS SAAMINE.
Otsingute ajendiks on alati igatsus. Siis tunneme rahulolematust, piiratust, võõrandumist ja tühjust. Sageli ei oska me ise ka täpselt sõnastada, millest puudust tunneme. Ent ometi igatseme selle müstilise miski järele.
Esimene roll, mille otsa komistame, on
1. OTSIJA
Otsija järgib vaimu kutsungile pürgida kõrgemale.
EESMÄRK: Otsida paremat elu või paremat võimalust.
HIRM: Keskpärasus, kammitsatesse jäämine.
ESMANE REAKTSIOON PROBLEEMILE: Jäta see sinnapaika, põgene, tõuse lendu.
ÜLESANNE: Jääda truuks kõrgemale või sügavamale tõele.
ANNE VÕI VOORUS: Auahnus.
Otsija püüab luua paremat tulevikku või rajada paremat maailma.
Keegi meist ei ole kaitstud tundmatuse kutsele, olgu selleks mäetipp, silmapiir, uus elukutse, uus suhe, uus ühiskond.
Alguses igatseme minna tagasi pattulangemise eelsesse süütuseaega. Ükski armusuhe, töö, koht ega saavutus ei too meile kätte igatsetud paradiisi, küll aga annab indu uuteks otsinguteks ja hoiab meid aktiivsena.
Igatsust leevendab vaid see, kui saame ehedaks, tõeliseks ja laseme sündida oma tõelisel minal. Kuna tunneme end poolikuna ja killustatuna, tekib meis igatsus olla terviklik ja sidus.
Peame leidma otsitava iseenda seest, sest väljastpoolt ei leia me seda iialgi. Selleks peame kutse vastu võtma ja alustama Kangelase elu.
Kutse rännakule – lävepaku ületamine.
Otsija tasandid:
Vari – Ülemäärane auahnus, perfektsionism, uhkus, võimetus pühenduda, üldine kalduvus sõltuvusteks.
Esilekutsuvad tegurid – Rahulolematus, võõrandumine, tühjus; võimaluste avanemine.
Esimene tasand – Uurimine, rändamine, katsetamine, õppimine, uute asjade proovimine.
Teine tasand – Auahnus, karjääriredelit mööda ronimine, oma potentsiaali maksimaalne realiseerimine.
Kolmas tasand – Vaimsed otsingud, muutumine.
2. HÄVITAJA
Meil on nii palju võimalusi ennast kogemustega – toidu, ostlemise, televisiooni, alkoholi ja narkootikumidega – ennast tuimestada, et sageli suudab alles miski hirmutav meid äratada.
Varem või hiljem muudab valu, kaotus või hirm meie rännaku pühitsetuks.
EESMÄRK: Kasv, muutumine.
HIRM: Paigal tammumine, hävimine, surm ilma uuestisünnita.
REAKTSIOON PROBLEEMILE: Hävita ta või tema hävitab sind.
ÜLESANNE: Õpi minna laskma, ümber pöörduma, surelikkusega leppima.
ANNE/VOORUS: Alandlikkus, leplikkus,
Pühitsuskogemuse aluseks võib olla lapse, armsama või vanema surm ning enda surelikkuse järsk teadvustamine. Selle käivitajaks võib olla jõuetusetunne, avastus, et kõik see, mida oled siiani oma elus teinud või oled püüdnud üles ehitada, on korraga tühine.
Tõukeks võib olla ka ebaõiglane kohtlemine. Oled olnud hea, töökas ja lahke, aga ikka oled saanud vastu hambaid.
Hävitaja tasandid:
Vari – Enesehävitus (sh narkootikumide ja alkoholide kuritarvitamine, enesetapp) ja/või teiste hävitamine (isegi mõrv, laim).
Esilekutsuvad tegurid – Valu, kannatuse, tragöödia kogemine.
Esimene tasand – Segadusseisund: surma, valu, kaose tähenduse tundma õppimine.
Teine tasand – Suutlikkus loobuda kõigest, mis ei toeta enam iseenda või teiste väärtusi, elu või arengut.
Kolmas tasand – Ei sõltu enam võimuesindajatest; kujunevad realistlikud ootused.
Kui Otsija energia tõukab meid kõrgemale pürgima, siis Hävitaja kutsub meid laskuma sügavustesse ning ühendama oma hävitus – ja loomevõime.
3. ARMASTAJA
Kui armastus on puudu, on ka hing elust puudu. Lapse esimene ülesanne on ennast kellegagi siduda – alguses on selleks ema, isa või mõni muu eestkostja, hiljem aga lemmiktekk või lemmikmänguasi.
EESMÄRK: Õndsus, ühtsus, terviklikkus.
HIRM: Armastuse kaotus, eraldatus.
REAKTSIOON PROBLEEMILE: Armasta teda.
ÜLESANNE: Järgne oma õnnele; armasta teda.
ANNE/VOORUS: Pühendumus, kirg, ekstaas.
Joseph Campbell on öelnud, et elus on kaks põhilist teed. „Parempoolne tee“ – ego tee, on kaalutletud ja praktiline. Ent Campbell on hoiatanud, et seda teed järgides ja mööda eduredelit üles ronides võime ühel päeval avastada, et redel on pandud „vale seina vastu“. „Vasakpoolne tee“ - hinge tee on riskantsem, sest seda järgides kuulame oma südame kutset, jahtides oma õnne, oma ekstaasi.
Eros on kirg, mis tekib siis, kui hing ja keha on kooskõlas.
Iga kord, kui oleme mõnest erootilise armastuse objektist sisse võetud, kaotab meie ego kontrolli.
Lahendus ei seisne ego ignoreerimises. Paanika, mida tunneme siis, kui ei ole ego täieliku kontrolli all, tuleneb liiga nõrgalt arenenud egost, mis ei suuda kirge ära mahutada.
Armastus on hinge vaimutoit ja just hing sünnitab ego. Ilma armastuseta hakkab ego „anum“ viimaks kuivama ja murenema.
Armastus võib avalduda andestamise, kaastunde ja armulikkusena.
Armastaja tasandid:
Vari: Armukadedus, seksuaalne sõltuvus, kombelõtvus, puritaanlus või vastupidi, ülemäärane huvi seksi vastu.
Esilekutsuvad tegurid: Sõge pea segi ajamine; võrgutamine, igatsus, armumine (inimesse, ideesse, eesmärki või töösse).
Esimene tasand: Järgneb oma õnnele või armastusele.
Teine tasand: Suhte loomine ja pühendumine asjadele ja inimestele, keda armastab.
Kolmas tasand: Radikaalne eneseaktsepteerimine, individuaalse sidumine kollektiivsusega.
Armastus iseenda vastu: ennast armastades ja aktsepteerides saame ka iseennast muuta.
4. LOOJA
Looja siseneb meie ellu, kui avastame oma tõelise Mina või laseme sellel sündida. Hakates teadvustama oma sidet universumi loova allikaga, hakkame ühtlasi taipama enese rolli loomisprotsessis.
EESMÄRK – Elu, töö või mingi uue reaalsuse loomine.
HIRM – Loomise untsuminek, kehv kujutlusvõime.
REAKTSIOON PROBLEEMILE – Aktsepteerimine, et ta on osa Minast, osa enda loodust; valmisolek aktsepteerida teist reaalsust.
ÜLESANNE – Eneseteostus, enda aktsepteerimine.
ANNE/VOORUS – Loovus, identiteet, kutsumus.
On ülioluline, et iseennast ei tohi vaadelda universumi suurest loovast vaimsest jõust eraldiseisvana. Sisemise Looja äratamiseks tuleb jõuda äratundmisele, et universumi suur loov allikas ei ole midagi meist lahusseisvat. Oleme osa sellest allikast ning seega ka – koos jumala ja teiste inimestega – omaenda elu kaasloojad.
Loovus on iga hästi elatud elu vundament. Me kõik loome oma elu valikutega, mis on meile oma elu elamiseks antud, olgugi, et need valikud võivad mõnikord olla üsna kitsukesed.
Looja tasandid:
Vari: Negatiivsete olude ja piiratud võimaluste loomine.
Esilekutsuvad tegurid: Unelmad, fantaasiad, kujutluspildid.
Esimene tasand: Avab ennast nägemustele, kujutluspiltidele, aimdustele ja inspiratsioonile.
Teine tasand: Lubab endal aimata, mida ta tegelikult tahab saada ja saavutada.
Kolmas tasand: Eksperimenteerib, luues seda mida kujutleb – viib oma unistused ellu.
Peame oma elu kujundades jääma truuks oma sügavamale hingetasandile ja laskma sel reaalsusel esile kerkida, laskma sel olla varandus, mis annab kuningriigile uue elujõu. Ent seda, et seda varandust ei hävitataks, vajame oma ego, kes seda varandust kaitseks.
See, kuidas me oma kogemusi – mida saame helide, sõnade ja nähtu kaudu – korrastame, loob meie maailmale tähendust. Psühholoogid taipasid juba ammu, et inimese areng jääb kinni sageli põhjusel, et ta ei suuda hiljem asju tõlgendada teistmoodi kui esimesel korral. Näiteks, kui inimest lapsena peksti, näeb ta ennast alati ohvrina ja teisi potentsiaalsete peksjatena. Nad ei pruugi märgata midagi, mis ei sobi sellesse põhimustrisse.
Kui taipaksime, et meie kõigi sisemise Mina tarkus on alati õige – et peaksime tegema seda, mida igatseme teha – muudaksime koos maailma paremaks.
Comments