Kas masendust tasub eirata?

Kuigi õues hakkab kukesammudega järjest valgemaks minema, on pimedat aega veel palju. See tekitab sulaselget masendust: pole veel kohanud inimest, kes ütleks, et varane talveõhtu süstib temasse särtsu ja elevust. Mis teha, meie kliima on selline. Samuti on meisse sisse kodeeritud, et pimedal talveajal muutume uimasemaks, pahuraks ja meisse istutavad end märgid masendusest.

Masendus on üks naljakas asi, sest paljud kipuvad seda endiselt ignoreerima, pidades seda asjast, mis pole nagu päris või millest ei tasu eraldi jutulõnga üles võtta. Eestlane on ju legendaarne kannataja.

Mina kannatasin depressiooni all ligi kümme aastat, enne kui – perekonna survel muidugi – arsti käest läksin abi nõutama. Toona räägiti masendusest vähe, ega ma ei teadnud isegi täpselt, millised depressiooni tunnused mul on ja kas ma olen oma hädadega arsti vääriline.

Tänaseks on olukord õnneks muutunud, igasugust tervisealast teadmist on internet täis. Kirjutan siia mõned depressiooni tunnused, mille ilmnedes võib julgelt kaaluda arsti külastamist. Mingil juhul ei tohiks masendust eirata, sest sellel on omadus süveneda. Ja kui sul on on juba raske depressioon, siis sellest on päris keeruline vabaks vingerdada.

Depressioon võib  ilmneda erineval moel, sageli avaldudes märkide ja sümptomitena, mida võib olla keeruline märgata või tõlgendada. Siin on üheksa olulist depressiooni tunnust, mida ei tohiks eirata:

1. Pidev väsimus ja energiapuudus

• Depressiooniga võib kaasneda krooniline väsimus ja füüsilise energia puudumine. Isegi pärast puhkamist või piisavat und võib väsimus püsida, tehes igapäevaelu ülesanded keerulisemaks. See on üks levinumaid masenduse sümptomeid, mille peale peaksid kõrvad liikuma hakkama ja mõtted minema selles suunas, et kõik pole enam korras.

2. Huvi kaotus ja elurõõmu kadumine

• Depressioon võib põhjustada rõõmu ja huvi kadumist asjade vastu, mis tavaliselt pakuvad rahulolu (näiteks hobid, sotsiaalne suhtlemine, füüsiline aktiivsus). Inimesed võivad end tunda eraldatuna ja loobuda tegevustest, mida nad varem armastasid. Kui sa tunned, et midagi ei viitsi oma elus ette võtta, kõik päevad on nagu ühesugused hallid kamakad, siis on võimalus, et sind on masendus kannast puremas.

3. Uneprobleemid

• Depressioon võib avalduda unetuse või vastupidiselt ülemäärase unisusena. Raskused uinumisel, liiga varajane ärkamine või pidev väsimus ja soov magada rohkem võivad viidata depressioonile. Mina muutusin depressiooni ajal korralikust unimütsist väga hapra ja kõikuva unega unetuks. Ja see oli tegelikult peamiseks põhjuseks, miks ma arsti jutule läksin. Läbi uneprobleemi kirjeldamise jõudsimegi masenduseni.

4. Ärrituvus ja tujukõikumised

• Depressioon võib väljenduda suurenenud ärrituvuses, rahutuses või sagedastes tujukõikumistes. Tavapärastele probleemidele võib reageerida ebatavaliselt tugevate emotsioonidega, mis võib tekitada probleeme suhetes ja igapäevaelus. Kui ma ei saanud veel depressiooni vastu ravi, olin nagu lühikese süütenööriga pomm, mis ka kõige väiksema pinge korral plahvatas.

5. Vähenenud enesehinnang ja süütunne

• Depressioonis inimesed võivad tunda end väärtusetuna või kogeda püsivat süütunnet asjade pärast, mis ei ole tegelikult nende kontrolli all. Madal enesehinnang võib tekitada eneses kahtlemist ja iseenda süüdistamist. Just viimane – iseenda süüdistamine – tegi mulle kõige rohkem tuska, sest ma ei suutnud aru saada, miks ma enam hobidega ei tegele või kasvõi niisama jalutamas ei käi, vaid istun kägaras sohvanurgas ja põrnitsen vastasseina.

6. Suurenenud või vähenenud söögiisu

• Depressioon mõjutab sageli söögiisu, viies kas söögiisu kadumiseni või ülesöömiseni. See võib ilmneda nii kaalutõusu kui -kaotuse kaudu, kuna toit võib muutuda kas lohutuse või täieliku ükskõiksuse allikaks. Mina hakkasin kohutavalt sööma, sest toit oli ainuke asi, mis tekitas heaolutunnet. Paisusin ruttu nagu õhupall ja kuni tänase päevani – kuigi olen depressiooni ammu seljatanud – maadlen ülekaaluga.

7. Kontsentratsiooni- ja mäluprobleemid

• Depressioon võib kahjustada keskendumisvõimet, otsuste tegemist ja mälufunktsioone. Inimestel võib olla raske keskenduda tööle või õppimisele, mis mõjutab igapäevaseid ülesandeid ja kohustusi. Siinkohal ütlen väikese nipi, mida võibolla kõik ei tea: täiesti on olemas ravimid, mis aitavad kaasa keskendumisvõime suurenemisele ja mälu parandamisele.

8. Füüsilised sümptomid

• Depressioon võib põhjustada füüsilisi vaevusi, nagu peavalud, seedeprobleemid, valu lihastes või liigestes, millel ei pruugi olla meditsiinilist seletust. Sageli võib valu olla seotud pikaajalise stressi ja pinge tundega.

9. Mõtted surmast või enesetapust

• Üks tõsisemaid depressiooni sümptomeid on korduvad mõtted surmast või enesetapust. Need mõtted ei pruugi alati viidata otsesele enesetapu kavatsusele, kuid on märk sellest, et inimene vajab kohe tuge.

Mida teha, kui märkad neid sümptomeid?

Kui sina või sinu lähedane kogeb mitut neist sümptomitest, võib olla kasulik pöörduda spetsialisti poole. Depressiooni on võimalik ravida ja sellega saab toime tulla, kuid professionaalne abi on sageli vajalik, et leida sobiv ravi ja toetus. Ja arstile minekut ei tasu karta, tänapäeval ei kleebita sulle külge hullusilti, kui soovid näiteks psühhiaatrit külastada.