Kindel energiapadrun – hea raamat

Eile kuulsin uudist, kus telerimüüjad kurtsid, et telekate müük käib järjest alla. Vanemad inimesed lepivad olemasolevaga ja noored ei taha enam uut telerit osta. Istuvad aga päev otsa arvutis ja muudkui skrollivad. Olen sellega täitsa nõus, sest niipalju kui mina olen noortel inimestel külas käinud, siis telekat neil tõesti ei ole, ja mis veel üks tähelepanek, raamaturiiulit samuti mitte. See tuletab meelde veel ühte nüanssi. Olen aastakümneid raamatuid ostnud ühest antiigipoest, mis oli tuntud oma jäiga hinnapoliitika poolest. No ei andnud sentigi alla kaubelda ja kõik. Ja nüüd, ennäe, pommitavad nad mind järjekindlalt uudiskirjadega, kus kutsuvad ostma soodushindadega. Ja mitte -5%, ikka -30% ja -50%. Seegi näitab, millisel meeleheitekursil loovivad ka raamatumüüjad. Nojah, ja kui mõelda veel näiteks Apollo raamatuketi peale, kus riiulitel võtavad võimust kingitused, muusika, lauamängud ja tont teab mis veel – raamatud, kullakesed, taanduvad aga järjest enam taustategijaks. Soomes elades nägin sellist moondumist videolaenutustes: üha rohkem tuli peale kommi ja filme jäi järjest vähemaks. Kuniks videokassetid kadusid täiesti ja alles jäidki pelgalt kommipoed.

Lehekülgede lummuses: Ood kaduma kippuvale paberiromansile

Kas mäletad veel, mis tunne oli raamatut lugeda? Ei, mitte e-raamatut. Mitte Kindle’it. Mitte artiklit telefonis, mida sa lugesid ainult poole peale enne, kui said sõnumi, et su toidukuller on ukse taga. Ma räägin päris raamatust. Sellisest, millel on kaaned, lõhn, kaal ja selline heli, kui keerad lehte, et see kõlab nagu aeg ise sosistaks: "Võta aeg maha."

Jah, tundub, et me elame ajastul, kus füüsiline paber on muutumas sama haruldaseks kui postkaardid, kirjaklambrid või terve päev ilma ekraanita. Inimesed kolivad järjest enam digitaalsesse universumisse, kus kõik on kiire, keritav, jagatav ja „meeldistatav“. Ja see on mõistetav – internet on ju imeline koht: seal saab vaadata kasse, kes mängivad süntesaatorit, tellida endale kolm minutit enne südaööd sinist tugitooli ja lugeda, kuidas planeet Pluuto tunneb end alahinnatuna.

Aga kusagil selle digitaalse mürtsu ja meemitormide vahel on üks vaikne maailm, mis ootab sind – raamaturiiulil. Seal istub raamat. Üksik, väärikas, tolmune. Võib-olla ka natuke solvunud. Sest teda pole kaua kätte võetud. Aga ta ei anna alla. Ei nääguta. Lihtsalt ootab. Tal on lugusid rääkida. Selliseid, mis ei hüppa sulle näkku push-teatena. Mis ei kao, kui su aku saab tühjaks. Mis ei ürita sind müüa või jälitada. Ainult olla sinuga. Vaikselt. Leht lehe haaval.

Ja siis on ajakirjad. Need paksud, läikivad, värvilised asjad, millel on lõhn nagu trükikojal ja nostalgia segamini. Need, mille vahel on vahel tasuta tester, mis lõhnab nagu viimane reis Pariisi – isegi kui sa pole Pariisis kunagi käinud. Ajakiri ei nõua sisselogimist. Ta ei sunni sind nõustuma küpsistega. Ta ei küsi, kas sa tahaksid „veel sama teemaga artikleid“. Ta lihtsalt on.

Raamatud ja ajakirjad ei ole surnud. Nad on lihtsalt vaikselt nurgas, mõnevõrra šokis sellest, kui kiiresti maailm neile selja pööras. Aga nad ei kavatse kuhugi minna. Sest nad on päris. Nad ei lae, ei jookse kokku, neil ei ole tarkvarauuendusi. Nad taluvad sind hommikumantlis ja kohvitassi kõrval. Nad ei luba, et su elu muutub ühe peatükiga. Aga nad lubavad, et kui sa paned telefoni korraks käest – lihtsalt korraks – siis nad viivad sind kohta, kus aeg aeglustub ja mõtted saavad hingata.

Niisiis, järgmine kord, kui sirvid Netflixi valikut juba 37. minutit järjest ega leia ikka midagi, mida vaadata, mine vaikselt oma raamaturiiuli juurde. Võta üks. Lase sõrmedel üle lehtede libiseda, kuula seda tuttavat krabinheli ja tuleta endale meelde: sa ei pea alati online olema, et olla kohal.

Vahel piisab lihtsalt ühest raamatust. Ühest ajakirjast. Ja ühest hetkest ilma WiFita.

Niisis, kas on viisi, kuidas ennast trükiste juurde tagasi meelitada? Proovida ju ikka võib:

10 nippi, kuidas end tagasi trükiste juurde võrgutada

1. Loo lugemisnurk

   
   

   Paiguta oma koju mõnus nurk: pehme tugitool, soe pleed, tass kohvi või teed ning väike virn raamatuid või ajakirju. Kui sul on koht, kuhu tahaks minna, tahad sinna ka lugema minna.

2. Tee paberist luksus

   
   

   Vali ilus raamat või kunstiliselt kujundatud ajakiri – midagi, mis on visuaalselt nii nauditav, et sellest saab elamus. Mõned trükised on nagu raamitud kunst – ainult et sa saad neid lehitseda.

3. Määra aeg ja rituaal

   
   

   Sea endale kindel aeg, nt „10 lehekülge igal hommikul kohvi kõrvale“. Rutiin teeb lugemisest harjumuse, mitte juhusliku sündmuse.

4. Võta raamat voodisse, mitte telefoni

   
   

   Ütle head ööd sinisele valgusele ja tere õhtust paberi lõhnale. Une kvaliteet tänab sind – ja nii ka trükised!

5. Telli ajakiri – vanamoodsalt postkasti

   
   

   Midagi on uskumatult nostalgilist selles, kui saad paberkandjal ajakirja päris postkastist. See tekitab ootusärevust ja teeb lugemise eriliseks.

6. Ära osta raamatut e-raamatuna, osta see päriselt

   
   

   Füüsiline raamat ei kao ära, ei lähe tühjaks ja ei kao digitaalsesse kaosesse. Pane see riiulisse ja vaata, kuidas su raamaturiiul muutub taas kodu südameks.

7. Tee raamatuvahetus sõpradega

   
   

   Korralda väikene „lugemisrännak“: igaüks toob ühe lemmikraamatu ja saate neid omavahel vahetada. Paber läheb ringlema ja lugemishuvi kerkib.

8. Lülita end välja – sõna otseses mõttes

   
   

   Pane telefon teise tuppa. Paber ei helise. Paber ei plingi. Paber ei teata, et keegi pani sulle südamekese.

9. Külasta raamatupoodi või raamatukogu nagu palverännakut

   
   

   Võta endale aega, jaluta riiulite vahel, loe tagakaasi, nuusuta trükivärvi. See on meditatiivne. Ja jah, legaalselt sõltuvust tekitav.

10. Tee sellest avaldus: “Ma olen inimene, kes loeb raamatuid”

    
    

    Pane nähtavale kohale öökapi- või diivanilauale päris raamat. Kui see on sul käeulatuses ja silma all, sirutad automaatselt kätt. Nagu küpsisepurgi järele – ainult et parem.

Boonusnõuanne:Kui keegi näeb sind bussis või pargipingil päris raamatut lugemas, pead olema valmis pilkudeks, austuseks ja võimaluseks kultuurselt vestluseks. Trükis on uus must!