Tervise Arengu Instituut viis läbi Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu ja tulemused olid pehmelt öeldes ehmatavad. Küsitlusuuringu põhjal (inimeste endi hinnangul) oli 2021. aastal kõrgenenud depressioonirisk 28% ja ärevushäire risk 20% rahvastikust. Haigekassa andmetel diagnoositi aastatel 2016–2021 depressiooni 12% ja ärevushäireid 10% täiskasvanutest.
Seega, iga kümnendat vastu tulevat inimest närib kannast depressioon. See on ju epideemia!
Mis on depressioon?
Depressioon on keeruline vaimse tervise seisund, mis mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist. See ei ole lihtsalt kurbuse tunne, vaid sügavam ja kestvam seisund, mis võib avaldada mõju elukvaliteedile, suhetele ja töövõimele.
Depressiooni sümptomid
Depressiooni sümptomid võivad varieeruda kergest raskeni ja kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Levinud sümptomid hõlmavad:
Meeleolu muutused:
Püsiv kurbus, lootusetus või tühi tunne.
Ärrituvus või ärevus.
Energiapuudus ja motivatsiooni langus:
Tunne, et isegi lihtsad ülesanded on üle jõu käivad.
Soov vältida sotsiaalseid olukordi.
Muutused une- ja söömisviisides:
Unetus või liigne magamine.
Isu puudumine või liigsöömine.
Huvi kaotus:
Ei naudi enam tegevusi, mis varem rõõmu pakkusid.
Negatiivsed mõttemustrid:
Enesekriitika, madal enesehinnang ja süütunne.
Mõtted enesevigastamisest või enesetapust.
Füüsilised sümptomid:
Peavalud, seedeprobleemid või seletamatud valud.
Mis põhjustab depressiooni?
Depressioonil ei ole alati üht kindlat põhjust. Tegurid võivad olla bioloogilised, psühholoogilised või keskkonnast tingitud:
Geneetika: Depressioon võib olla perekonnas levinud.
Ajukeemia: Tasakaaluhäired neurotransmitterites (serotoniin, dopamiin).
Elusündmused: Traumad, kaotus, stress või suur elumuutus.
Füüsiline tervis: Kroonilised haigused või hormonaalsed muutused.
Keskkonnamõjud: Sotsiaalne isoleeritus või toetava võrgustiku puudumine.
Kuidas depressiooni ravida?
10 Nõuannet depressiooniga toimetulekuks, mis aitavad taas õnnelikuks saada
Depressiooniga toimetulek nõuab järjepidevust ja enese suhtes hoolivust. Siin on kümme praktilist nippi, mis võivad aidata taas tasakaalu ja rõõmu leida.
1. Harjuta tänulikkust iga päev
Miks see töötab? Positiivsete asjade märkamine, isegi väikeste, muudab mõttemustrit.
Kuidas seda teha? Kirjuta iga päev üles kolm asja, mille eest oled tänulik – olgu need kasvõi pisikesed.
2. Pane esikohale füüsiline aktiivsus
Miks see töötab? Liikumine vabastab endorfiine, mis tõstavad tuju loomulikul viisil.
Kuidas seda teha? Alusta lihtsatest tegevustest, nagu jalutamine, jooga või tantsimine lemmikmuusika saatel.
3. Loo ühendusi toetavate inimestega
Miks see töötab? Eraldatus süvendab depressiooni, samas kui sotsiaalne tugi pakub tuge ja mõistmist.
Kuidas seda teha? Võta ühendust sõpradega, liitu tugigruppidega või veeda aega lähedastega, kes sind toetavad.
4. Loo kindel päevakava
Miks see töötab? Rutiin aitab luua struktuuri ja vähendab sihituse tunnet.
Kuidas seda teha? Pane paika lihtsad eesmärgid, näiteks ärkamine samal ajal, söögikorrad või väikesed pausid enese eest hoolitsemiseks.
5. Harjuta teadvelolekut ja meditatsiooni
Miks see töötab? Teadvelolek aitab keskenduda olevikule ja vähendab negatiivseid mõttemustreid.
Kuidas seda teha? Alusta mõneminutiliste sügavate hingamisharjutustega. Näiteks 4-4-4, kus neli sekundit hingad sisse, neli sekundit hoiad hinge kinni ja neli sekundit hingad välja.
6. Piira sotsiaalmeediat ja ekraaniaega
Miks see töötab? Liigne internetis viibimine võib tekitada võrdlemise ja ülekoormatuse tunnet.
Kuidas seda teha? Sea endale ajapiirangud sotsiaalmeedia kasutamiseks või võta digipuhkust.
7. Hoia tervislik toitumine
Miks see töötab? Tasakaalustatud toitumine mõjutab positiivselt ajukeemiat ja energiat.
Kuidas seda teha? Lisa menüüsse rohkem köögivilju, puuvilju, tervislikke rasvu ja täisteratooteid.
8. Otsi rõõmu väikestest tegevustest
Miks see töötab? Väikesed nauditavad hetked tõstavad järk-järgult meeleolu.
Kuidas seda teha? Tegele hobiga, loe raamatut või kuula muusikat, mis sind õnnelikuks teeb.
9. Pane tähele unerežiimi
Miks see töötab? Piisav ja kvaliteetne uni aitab stabiliseerida meeleolu.
Kuidas seda teha? Loo regulaarne unerežiim, väldi kofeiini õhtuti ja proovi rahustavaid rituaale enne magamaminekut.
10. Võta vastu professionaalne abi
Miks see töötab? Terapeudid ja nõustajad saavad pakkuda tõhusaid vahendeid depressiooni raviks.
Kuidas seda teha? Võta ühendust vaimse tervise spetsialistiga või küsi nõu perearstilt. Kuhu pöörduda abi saamiseks?
Kui depressioon mõjutab igapäevaelu või esinevad enesetapumõtted, on oluline pöörduda koheselt spetsialisti poole. Eestis on olemas erinevad võimalused:
Perearst saab anda esialgset nõu ja suunata edasi.
Psühhiaatrid ja psühholoogid aitavad diagnoosida ja leida sobiva ravi.
Tugiliinid ja kriisitelefonid, näiteks 24/7 töötav hingehoiu telefon (116 123).
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonil vastab hingehoidja iga päev kl 16-00. Helistamine on TASUTA.
Helista, kui hing vajab hoidmist ja soovid saada abi järgmiste probleemidega toime tulemisel:
· surmahirm,
· lein,
· ärevus,
· suitsiidsed mõtted,
· eksistentsiaalsed küsimused,
· spirituaalsed ja religioossed küsimused,
· elumõtte otsingud,
· äng ja elu perspektiivi puudumine,
· üksindus ja tõrjutus,
· suhteprobleemid,
· suhtlemispuudus,
· häbi- ja süütunne.
Kuna tööl on korraga üks hingehoidja, siis ei ole alati võimalik liinile pääseda. Kui soovid tagasihelistamist, siis palun püsi liinil ootejärjekorra teavituse lõpuni ning seejärel jäta kõneposti teade tagasihelistamise soovi ja oma telefoninumbriga.
Mäleta: Depressioon ei ole nõrkuse märk. See on haigus, mis vajab tähelepanu ja hoolt, nagu iga teine terviseprobleem. Toetus ja õige ravi aitavad taastada rõõmu ja tasakaalu elus.
Comments