top of page

Kuidas saada võitu halvast harjumusest?

arengulugu
5 days ago
7 min read

Meil kõigil on mõni halb harjumus.


Mõni neist on nii väike, et me ei mõtle sellele peaaegu kunagi. Näiteks nokime nina, närime küüsi, näpime juukseid, toksime jalaga vastu põrandat või kontrollime iga paari minuti tagant telefoni, kuigi pole mingit põhjust arvata, et sinna midagi uut ilmunud oleks.


Mõni harjumus võib teistele päris palju närvidele käia. Segame vestluses vahele, lõpetame teiste inimeste lauseid, räägime liiga palju, hilineme, jätame asju viimasele minutile või lubame endale ikka ja jälle, et homme alustame.


Ja siis on harjumused, mis võivad meie elu tõsiselt kahjustada: suitsetamine, liigne alkoholitarvitamine, emotsionaalne söömine, hasartmängud, kontrollimatu ostlemine või mõni muu käitumine, mille üle tunneme, et meil enam päriselt võimu pole.


Need harjumused on erineva raskusastmega, kuid neil on üks ühine joon: me teeme midagi korduvalt isegi siis, kui teame, et tegelikult tahaksime käituda teisiti.


Oleme endale lubanud, et lõpetame. Oleme otsustanud, et enam ei tee. Oleme võib-olla isegi mõnda aega vastu pidanud. Aga ühel hetkel avastame, et teeme seda jälle.


Nina nokkimine toimub endiselt. Küüned saavad jälle näritud. Vestluskaaslasele pole me suutnud vahele rääkimata jätta. Telefon on taas käes, kuigi alles hetk tagasi panime selle lauale. Ja siis tekib küsimus: kas mul tõesti pole piisavalt tahtejõudu?


Võib-olla polegi probleem ainult tahtejõus. Võib-olla oleme lihtsalt püüdnud muuta oma käitumist valest otsast.


Harjumus on käitumine, mis kordub piisavalt sageli, et hakkame seda tegema peaaegu automaatselt.


Alguses võib olla teadlik otsus. Proovime midagi, saame sellest mingi kasu ja kordame seda. Aja jooksul ei pea me enam iga kord otsustama. Olukord ise hakkab käitumist käivitama.


Näiteks: istume igaval koosolekul ja hakkame küüsi närima. Tunneme ärevust ning haarame telefoni. Keegi räägib aeglaselt ja me katkestame ta, sest mõte tundub nii oluline, et kardame selle unustada. Oleme üksi ja hakkame näppima näonahka. Tuleb ebameeldiv ülesanne ning selle asemel, et alustada, avame sotsiaalmeedia.


Me ei pruugi isegi märgata, millal teadlik otsus tegemata jääb ja automaatne käitumine selle asemele tuleb.


Harjumuse taga võib olla igavus, ärevus, pinge, väsimus, soov saada kiiret naudingut, vajadus tähelepanu järele või lihtsalt tuttav liigutus, mida oleme aastaid korranud.


Seepärast ei piisa alati sellest, kui ütleme endale: „Ära tee enam!”


Kui tahame halvast harjumusest vabaneda, peame kõigepealt mõistma, mis paneb meid väikeseid lolluseid tegema.


Mina sain nii mõnestki halvast harjumusest lahti pisikesi, ent kavalaid nippe kasutades. Annan need alljärgnevalt edasi, loodetavasti on neist ka teistele kasu.


Niisiis, seitse praktilist nippi halva harjumuse muutmiseks.


1. Leia harjumusele sobiv asendustegevus


Üks levinumaid vigu on mõelda, et kui ma lihtsalt lõpetan selle tegevuse, on probleem lahendatud. Aga vana harjumus on sageli täitnud mingit ülesannet.


Kui näpid küüsi, võib see aidata pinget maandada. Kui haarad igavuse korral telefoni, pakub see ajule tegevust. Kui räägid teistele vahele, võib see olla viis väljendada elevust või saada vestluses tähelepanu.


Kui võtad harjumuse ära, kuid ei leia sellele sobivat asendust, jääb alles vajadus, mida see seni rahuldas.


Seepärast tasub küsida: mida ma tegelikult vajan ja kuidas saaksin seda teisiti?


Mõned näited:


  • Kui kipud küüsi närima, hoia käepärast stressipalli või mõnda muud väikest eset, mida saad käes liigutada.

  • Kui haarad igavuse korral telefoni, pane selle asemele valmis raamat, ristsõna või mõni muu tegevus.

  • Kui näpid pidevalt näonahka, proovi hoida käed tegevuses ja märka olukordi, kus see kõige sagedamini juhtub.

  • Kui segad teistele vahele, kirjuta oma mõte üles ja oota, kuni teine inimene lõpetab.

  • Kui lükkad ebameeldivat tööd edasi, alusta sellest, et teed seda ainult viis minutit.


Asendustegevus ei pea olema suur ega eriline. Oluline on, et see oleks piisavalt lihtne, et saaksid seda kasutada just sel hetkel, kui vana harjumus käivitub.


2. Tee halva harjumuse kordamine raskemaks


Meile meeldib mõelda, et peame kõiges lootma oma enesekontrollile. Tegelikult saame palju ära teha juba oma keskkonda muutes.


Kui telefon on kogu aeg laual, on seda lihtne kontrollida. Kui küpsised seisavad silme ees, on neid lihtne võtta. Kui sigaretid on käeulatuses, ei pea nende saamiseks isegi mõtlema.


Mida vähem samme mingi tegevus nõuab, seda lihtsam on seda korrata. Seega tee soovimatu käitumine enda jaoks vähem mugavaks.


Telefoni kontrollimine: pane telefon teise tuppa või kotti. Lülita välja mittevajalikud märguanded ja eemalda kõige rohkem tähelepanu nõudvad rakendused avakuvalt.


Küünte närimine: hoia küüned lühikesed ja hooldatud.


Nina nokkimine: kui probleemiks on kuivus või ärritus, hoolitse nina eest sobiva vahendiga. Kui käsi liigub nina poole automaatselt, püüa see liigutus varakult ära tunda ja suuna käed mujale. Kui harjumus põhjustab haavandeid või veritsust, tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.


Edasilükkamine: ära jäta töö alustamist sõltuma sellest, kas sul tekib motivatsioon. Ava vajalik dokument, pane töövahendid valmis ja tee esimene väike samm juba enne, kui hakkad endaga vaidlema.


Ümbritseva keskkonna muutmine ei pruugi harjumust kohe kaotada, kuid see annab sulle rohkem aega teadlikult otsustada.


3. Kasuta pausi enne automaatset reaktsiooni


Paljud harjumused saavad alguse väga lühikesest hetkest. Tekib mõte, käsi liigub ja tegevus ongi tehtud. Me ei jõua isegi aru saada, et meil oli võimalus teisiti valida. Proovi järgmisel korral midagi lihtsat.


Kui tunned, et tahad teha midagi, millest oled otsustanud loobuda, ütle endale: „Ootan kümme sekundit.”


Selle aja jooksul hinga rahulikult ja küsi endalt:


  • Mida ma praegu teha tahan?

  • Mis mind selle poole tõmbab?

  • Kas ma tõesti tahan seda või teen seda lihtsalt harjumusest?

  • Mida ma võiksin praegu selle asemel teha?


Kümme sekundit ei lahenda kõiki probleeme, kuid aitab katkestada automaatse reaktsiooni.

Kui tung on tugevam, võid pausi pikendada. Näiteks otsustada, et ootad viis minutit ja vaatad siis uuesti, mida vajad.


Oluline pole ennast jõuga maha suruda, vaid õppida looma ruumi soovi ja tegevuse vahele.


4. Harjuta teadlikku kuulamist


See nipp sobib eriti hästi neile, kes kipuvad teistele vahele rääkima.

Inimene, kes teisi katkestab, ei pruugi üldse olla ebaviisakas. Võib-olla on ta lihtsalt väga elav vestleja. Tal tekib mõte kiiresti ja ta tahab seda kohe jagada. Võib-olla kardab ta oma mõtte unustada. Või on ta harjunud vestlust juhtima ega märka, et teised ei saa sõna sekka öelda.


Aga ka hea kavatsusega katkestamine võib tekitada teises inimeses tunde, et teda ei kuulata.

Siin on mõned lihtsad võtted.


Kahe sekundi reegel. Kui vestluskaaslane lõpetab rääkimise, oota enne vastamist kaks sekundit. See väike paus aitab vältida automaatset vahelesegamist.


Kirjuta mõte üles. Kui kardad, et hea mõte läheb meelest, pane see märksõnana kirja. Sa ei pea seda kohe välja ütlema.


Küsi enne, kui räägid. Selle asemel et kohe oma lugu jutustama hakata, küsi: „Kas sa tahad, et ma räägiksin, kuidas mina seda näen?”


Kuula vastuse ettevalmistamise asemel. Püüa keskenduda sellele, mida teine inimene tegelikult ütleb, mitte sellele, mida sina järgmisena vastad.


Ja kui avastad end jälle vahele rääkimas, ära tee sellest suurt draamat. Ütle lihtsalt: „Vabandust, ma katkestasin sind. Jätka palun.”

See on väike lause, aga näitab austust.


5. Koosta konkreetne tegevusplaan


Üks asi on öelda: „Ma tahan lõpetada küünte närimise.”

Hoopis teine asi on otsustada, mida teed järgmisel korral, kui käsi suu poole liigub.

Üldine lubadus on sageli liiga ebamäärane. Konkreetne tegevusplaan annab sulle midagi, millest kinni haarata.


Selleks sobib lihtne valem: kui juhtub X, siis teen Y.


Näiteks:

  • Kui märkan, et käsi liigub küünte poole, võtan stressipalli.

  • Kui tahan vestluses vahele rääkida, hingan korra sisse ja ootan.

  • Kui haaran igavusest telefoni, panen selle tagasi ja loen paar lehekülge raamatut.

  • Kui tunnen soovi ebameeldivat ülesannet edasi lükata, töötan sellega viis minutit.

  • Kui märkan, et hakkan näonahka nokkima, tõstan käed lauale ja võtan klaasi vett.


See meetod aitab muuta hea kavatsuse konkreetseks tegevuseks. Sa ei pea iga kord nullist otsustama, mida teha. Oled selle enda jaoks varem läbi mõelnud.


6. Alusta nii väikeselt, et sul oleks võimalik järjepidev olla


Meil on sageli kiusatus koostada suuri lubadusi.


Näiteks: alates homsest ei näri ma enam küüsi. Ei kontrolli telefoni. Ei räägi kellelegi vahele. Ei lükka enam midagi edasi.


Esimesel päeval olemegi täis entusiasmi. Teisel päeval on juba raskem. Kolmandal avastame, et vana harjumus on tagasi.


Sageli püüame muuta korraga liiga palju. Proovi hoopis väikeste sammudega.


Kui kontrollid telefoni iga kümne minuti tagant, ära nõua endalt kohe tervet päeva ilma telefonita. Alusta ühest tunnist. Kui räägid teistele sageli vahele, sea eesmärgiks märgata ja parandada ennast vähemalt ühes vestluses päevas. Kui lükkad tööd edasi, ära luba, et homme oled täiesti teistsugune inimene. Alusta ühe viieminutilise tööperioodiga.


Väike edu võib tunduda tähtsusetu, aga see annab sulle kogemuse, et suudad oma käitumist mõjutada. Sa ei pea muutuma üleöö. Sa pead õppima tegema järgmist sammu teisiti.


7. Küsi abi, kui harjumus on tugevam kui sinu plaanid


Kõiki harjumusi ei ole võimalik ainult väikeste nippide abil muuta.


Mõni käitumine on seotud tugeva ärevuse, sundmõtete, traumaatiliste kogemuste, sõltuvuse või muude vaimse ja füüsilise tervise probleemidega.


Näiteks võib korduv naha nokkimine olla nii tugev, et inimene vigastab ennast ega suuda käitumist lõpetada ka siis, kui tahab. Alkoholi või teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisest loobumine võib vajada professionaalset tuge ning mõnel juhul ka meditsiinilist jälgimist.


Sellises olukorras pole abi küsimine nõrkuse märk. See on mõistlik otsus.


Kui harjumus põhjustab sulle või teistele märkimisväärset kahju, võtab suure osa sinu ajast, tekitab tugevat kannatust või tunned, et ei suuda seda ise juhtida, tasub pöörduda spetsialisti poole. Sa ei pea ootama, kuni olukord muutub väga tõsiseks.


Kuidas märkan oma edusamme?


Vali üks lihtne viis, kuidas oma muutust jälgida.


Ära püüa kõike korraga muuta. Vali üks harjumus ja anna endale võimalus seda tundma õppida. Aga mis siis, kui halb harjumus on tegelikult osa sinu iseloomust?

Mõni inimene ütleb: „Mina olengi selline. Ma olen kärsitu. Ma räägin vahele. Ma olen hajameelne. Ma ei suuda paigal istuda.”


Teine ütleb: „Mul on alati olnud kombeks asju edasi lükata. Selline ma lihtsalt olen.”

Aga kas me tõesti oleme oma harjumuste vangid?


Muidugi on inimestel erinev temperament. Mõni on loomult jutukam, mõni rahulikum. Mõni vajab rohkem liikumist, mõni naudib vaikust. Me ei pea kõiki oma iseloomujooni ümber kujundama. Kuid temperament ja käitumisharjumus pole üks ja sama.


Sa võid olla jutukas inimene, ilma et peaksid teistele vahele rääkima. Võid olla spontaanne, ilma et peaksid iga impulsi kohe teoks tegema. Võid olla hajameelne, kuid õppida oma asju paremini korraldama.


Sa ei pea muutma seda, kes sa oled. Sa saad muuta seda, kuidas sa käitud. See on oluline erinevus. Kui ütled endale pidevalt, et oledki selline, võtad endalt võimaluse areneda. Kui ütled aga, et oled harjunud niimoodi käituma, tekib juba teine võimalus: harjumust saab muuta.


Meile meeldib mõelda suurtest muutustest. Uus elu, uus töö, uus kodu, uued eesmärgid. Aga mõnikord algab enese muutmine palju väiksemast kohast. Sellest, et sa ei näpi täna küüsi. Sellest, et lased teisel inimesel lõpuni rääkida. Sellest, et paned telefoni kümneks minutiks kõrvale. Sellest, et alustad ülesandega, mida oled mitu päeva edasi lükanud. Sellest, et märkad oma käitumist ega tee endale selle pärast etteheiteid.


Need võivad tunduda tühised asjad. Aga tegelikult harjutad iga sellise väikese otsusega üht väga olulist oskust: sa õpid märkama oma automaatset käitumist ja valima selle asemel teadlikuma tegevuse. Ja see oskus võib olla kasulik palju suuremate muutuste juures.


Halvast harjumusest vabanemine ei tähenda ainult seda, et lõpetad millegi tegemise. See tähendab, et õpid ennast paremini tundma, mõistad oma vajadusi ja avastad, et sul on rohkem valikuid, kui seni arvasid.


Ära alusta lubadusega, et homme oled täiesti uus inimene. Alusta ühe väikese otsusega, mille saad teha juba täna.


Ja kui homme jälle eksid, alusta uuesti. Sest muutus ei sünni sellest, et sa ei eksi enam kunagi. Muutus sünnib sellest, et sa ei anna oma eksimusele õigust otsustada, kuidas sa edasi elad.

 

 
 
 

Recent Posts

See All
Kõige raskem andestus on vahel iseendale

Täna sain sõbralt telefonikõne, mis mind väga vihastas. No kohe väga. Pärast vaatasin peeglisse, nägin oma pahurat nägu ja järsku tundsin, et teadvus tahab mulle meenutada üht väga olulist elutõde. Ni

 
 
 

Comments


bottom of page