top of page
  • arengulugu

Kuidas teada saada, kes ma olen?

Esmapilgul võib see küsimus tunduda isegi tsipa totter, sest esimene instinktiivne vastus tuleb sellele ju lihtsalt. Näiteks olen Jüri või Jaanika, töötan Maximas ja elan Tartu äärelinnas. Ent kui hakata sügavamalt järele mõtlema, siis kas me ikka tunneme iseennast läbi ja lõhki? Iga inimene on keeruline isiksus, oma mõttemustrite ja käitumisharjumustega. Selleks, et endast paremini sotti saada ja oma olemust paremini käpakesega kaabata, on mõnikord kavalaks tembuks aeg natukeseks ajaks maha võtta ja tegeleda sellise asjaga nagu enesehindamine.

 

Enesehindamine on protsess, mille käigus saad analüüsida oma oskusi, teadmisi, käitumist või saavutusi. See võimaldab sul paremini mõista oma tugevusi ja nõrkusi ning tuvastada valdkonnad, kus saaks edasi areneda või paraneda. Kõlab juba päris ahvatlevalt, mis?

 

Enesehindamine on oluline oskus, mis aitab sul jälgida oma arengut, tunnustada oma saavutusi ja mõista, millistes valdkondades saad veel edasi liikuda. Oluline on siinkohal mõista, et enesehindamise juures tuleb olla aus ja avatud ning kasutada seda võimalust enda paremaks muutmiseks ja kasvamiseks.

 

Enesehindamist aitavad paremini läbi viia järgmised punktid:

 

Ole objektiivne.

Püüa hinnata end ausalt ja objektiivselt. Ära liialda oma saavutustega ega ära alahinda oma võimeid. Sageli kipume ennast liigselt maha materdama ja oma tegelikku võimekust pisendama.

 

Mõtle hinnates erinevatele valdkondadele.

Hinda mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas oma ametialast arengut, isiklikku kasvu inimesena, suhteid, emotsionaalset tervist ja füüsilist heaolu.

 

Kasuta tagasisidet.

Küsi julgelt tagasisidet sõpradelt, perekonnalt, kolleegidelt või mentoritelt (juhendajatelt), et saada väliseid vaatenurki ja arvamusi.

 

Sea konkreetsed eesmärgid.

Kasuta enesehindamist eesmärkide seadmiseks ja saavutuste jälgimiseks. Mõtle, millistes valdkondades soovid paraneda ja sea konkreetsed eesmärgid olukorra parandamiseks.

 

Ole kaastundlik.

See punkt kipub sageli ununema, aga samas on olulise, et mitte öelda määrava tähtsusega. Ole enda vastu kaastundlik ja mõistev. Ära ole enda suhtes liiga kriitiline, vaid keskendu pigem positiivsetele saavutustele ja võimalustele edasi areneda.

 

Jätka enesearendamist.

Kasuta enesehindamist selleks, et õppida enda kohta rohkem ja suurendada võimekust pidevalt edasi areneda. Püüa alati olla avatud uutele ideedele ja võimalustele.

 

Keskendu lahendustele.

Ka see on väga oluline punkt, sest sageli kipume takerduma probleemidesse või puudustesse, mitte ei keskendu lahendustele ja võimalustele, kuidas ennast paremaks muuta.

 

Kellele aga meeldib turgutada oma enesearengut läbi küsimuste, siis ka neile mõned pidepunktid:

 

Eneseanalüüs:

·      Küsi endalt avatud küsimusi (need on küsimused, millele ei saa vastata lakooniliselt jah või ei), mis puudutavad sinu tugevusi, nõrkusi, oskusi ja väärtusi.

·      Küsi endalt: millised on minu peamised tugevused ja kuidas ma neid kasutan?

·      Küsi endalt: millised on minu peamised nõrkused ja kuidas ma neid parandan?

 

Isiklikud eesmärgid:

·      Vaata üle oma isiklikud ja ametialased eesmärgid. Millised on realistlikud ja millest tuleks natuke õhku välja lasta?

·      Küsi endalt: millised eesmärgid olen saavutanud? Millised on veel saavutamata?

 

Emotsionaalne heaolu:

·      Hinda oma emotsionaalset heaolu ja tunnete juhtimise oskusi. Kuidas ma endaga suures plaanis hakkama saan?

·      Küsi endalt: kuidas ma reageerin stressile? Kuidas saan paremini toime tulla oma emotsionaalsete väljakutsetega?

 

Õppimine ja areng:

·      Hinda oma õppimisvõimalusi ja isiklikku arengut. Millega võib rahule jääda ja millised valdkonnad nõuaksid eraldi tähelepanu?

·      Milliseid uusi oskusi olen õppinud viimase aasta jooksul? Kuidas olen kasvanud professionaalselt (ametialaselt)?

 

Enesemotivatsioon:

·      Küsi endalt: milline on sinu motivatsioonitase ja kuidas suudad end innustada?

·      Millised on sinu pikaajalised eesmärgid ja kas on olemas plaan, kuidas neid saavutada?

 

Elamise rahulolu:

·      Hinda oma üldist rahulolu ja õnnelikkuse taset.

·      Millised hetked minu elus toovad mulle rõõmu? Millised hetked võiksid olla paremad?

 

Eesmärgipärane tegevus:

·      Küsi endalt: kas sinu igapäevased tegevused toetavad sinu isiklikke ja ametialaseid eesmärke?

·      Kuidas saan paremini korraldada oma päeva ja aega?

 

Need on mõned küsimused, mis võivad olla lähtepunktiks enesehindamise protsessis. Veelkord, oluline on olla aus ja avatud oma vastustega ning kasutada neid teadmisi edasiseks isiklikuks arenguks. Enesehindamine on pidev protsess, mis võib sul aidata teha teadlikumaid valikuid ja saavutada oma eesmärke.

 

Enesehindamist saab teha ka läbi erinevate harjutuste. Toon siinkohal ära mõned neist:

 

Tugevuste ja nõrkuste analüüs.  Kirjuta üles oma peamised tugevused ja nõrkused. Mõtle, kuidas saad oma tugevusi kasutada ja nõrkusi parandada. Mõtle oma viimasele suurimale saavutusele ja analüüsi, milliseid oskusi, teadmisi ja isikuomadusi see nõudis.

 

Eesmärkide hindamine. Hinda oma praeguseid eesmärke ja analüüsi, kas need on ikka sinu jaoks olulised ja saavutatavad. Kui mitte, siis miks? Vajadusel sea endale uued eesmärgid või kohanda olemasolevaid vastavalt sinu arenguvajadustele.

 

Enesepeegeldus.  Võta regulaarselt aega enesepeegelduseks. Kirjuta üles oma mõtted ja tunded ning analüüsi neid, et mõista paremini, miks sa käitud ja tunned end teatud olukordades, nii nagu sa end tunned. Küsi endalt küsimusi nagu: „Miks ma reageerisin sellisele olukorrale niisugusel viisil?“ või „Mis motiveerib mind käituma teatud olukordades, nii nagu ma käitun?“

 

SWOT – analüüs. Tee SWOT-analüüs ehk märgi üles oma tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, et hinnata oma olukorda, võimalusi ja väljakutseid. Seejärel loo tegevuskava, kuidas oma tugevusi maksimeerida, nõrkusi parandada ning ohte vältida.

 

Need on vaid mõned näited enesehindamise harjutustest. Oluline on leida need, mis sulle kõige paremini sobivad ja neid regulaarselt praktiseerida.

222 views

Recent Posts

See All

Maagiline sõna – prokrastinatsioon

Hea lugeja mõtleb nüüd kindlasti, et olen hakanud igavusest uusi ja võimalikult koledaid sõnu välja mõtlema. Tegelikult asi nii hull ei olegi: prokrastinatsioon on mõistena täiesti olemas ja selle all

Laiskus – meie kehasse (ja vaimu) istutatud parasiit

Laiskus. Oeh, kui palju erinevaid tundmusi ja emotsioone mahub selle pisikese sõna sisse! Seda võib võtta kurjalt ja negatiivselt, samal ajal võib laiskust defineerida ka nunnutades, suisa hellitledes

Kui sotsiaalne ärevus kummitab...

Ükspäev, kui külastasin toidupoodi, tabas mind ebameeldiv üllatus. Ühtäkki – mäletan täpselt, see oli hakklihaleti ees – tundsin, kuidas külm higi hakkas mööda nägu voolama ja süda tahtis otsekui kurg

Comments


bottom of page