Laiskus. Oeh, kui palju erinevaid tundmusi ja emotsioone mahub selle pisikese sõna sisse! Seda võib võtta kurjalt ja negatiivselt, samal ajal võib laiskust defineerida ka nunnutades, suisa hellitledes. Kord, kui ma olin veel armunud, ütles mu elukaaslane – kui olin taas laisklemisele andunud – , et ma olin „laisu-paisu“. Ja kõik olid rahul ning mügistasid õnnelikult naeru. Pärast muidugi, kui armumine oli asendunud igapäevarutiiniga, sain iga laisklemiskatse eest nagu tolmab.
Mida ma mõistan laisklemise all? Minu meelest, laiskus on seisund, kus inimene tunneb vastumeelsust või soovi mitte teha midagi, vältida tööd või kohustusi ning eelistada pigem puhkust ja meelelahutust. Laiskus võib ilmneda erineval määral ja see võib olla tingitud erinevatest teguritest nagu motivatsioonipuudus, stress, väsimus või lihtsalt soovimatus midagi ette võtta. Kui nüüd edasi mõelda, siis laiskusel võivad olla päris mitmed erinevad sümptomid nagu:
Motivatsiooni puudumine: inimesel võib olla raske end motiveerida ja leida energiat tegevuste sooritamiseks.
Prokrastineerimine ehk venitamine: see on viimasel ajal kõvasti populaarsust kogunud termin, millel võiks tegelikult edaspidi pikemalt peatuda. Lühidalt öeldes, prokrastineerimise puhul võib inimene vältida tegevusi, lükata neid edasi ja eelistada töötegemisele lühiajalist meelelahutust.
Passiivsus: inimene võib olla väheaktiivne ja eelistada jääda oma mugavustsooni.
Vastutusest hoidumine: inimene võib vältida vastutuse võtmist ja süüdistada teisi oma olukorra pärast.
Eesmärkide puudumine: inimesel võib olla raske seada eesmärke ja neid saavutada.
Madal enesehinnang: pidev tegevuste vältimine võib viia madalama enesehinnanguni ja enesetõhususe puudumiseni.
Füüsiline ja vaimne kurnatus: liigne passiivsus võib kaasa tuua füüsilise ja vaimse kurnatuse ning üldise väsimuse.
Hea küll, teooria on ilus ja ümar, aga millised oleksid konkreetsed tegevusplaanid laiskusega toimetulekuks? Aastate jooksul olen välja töötanud järgmised tõhusad strateegiad:
Eesmärkide seadmine.
Pane kirja selged ja saavutatavad eesmärgid, mille poole püüdled. See aitab suunata sinu energiat ja tähelepanu positiivsetele eesmärkidele.
Ajaplaneerimine.
Koosta päevakava või nädalaplaan, kus on selgelt määratletud, millal ja kuidas sa täidad enda püstitatud ülesandeid. See aitab välistada ajakadu ja motiveerib tegevusi alustama.
Väikeste sammude meetod.
Kui ülesanded tunduvad suured ja hirmutavad, hakka neid läbi viima väikeste sammude kaupa. See muudab nad vähem hirmutavaks ja aitab liikuda edasi.
Liigutamine.
Füüsiline aktiivsus võib suurendada energiataset ja aidata laiskusest üle saada. Tee iga päev väike jalutuskäik või vii läbi mõni lihtsam treening – nett on täis tasuta trennivideoid.
Enesemotivatsiooni tehnikad.
Õpi kasutama enesemotivatsiooni tehnikaid nagu positiivne enesevestlus, visualiseerimine ja motivatsioonikõned endale.
Väljakutse võtmine.
Proovi vastu võtta uusi väljakutseid ja katsetada midagi uut. See võib pakkuda uut energiat ja motivatsiooni.
Toetav keskkond.
Ümbritse end inimestega, kes sind toetavad ja innustavad. Nad võivad aidata sul ületada laiskust ja püüelda oma eesmärkide poole.
Nendest näpunäidetest on kõige võõram ja tundmatum ehk enesemotivatsiooni tehnikate rubriik. Püüan selle paari sõnaga lahti seletada.
Enesemotivatsiooni tehnikad võivad olla kasulikud, säilitamaks motivatsiooni ja produktiivsust ka siis, kui välised stiimulid puuduvad või on nõrgad. Siin on mõned tummised enesemotivatsiooni tehnikad:
Positiivne enesevestlus: õpi rääkima endaga positiivselt ja julgustavalt. Selle asemel, et keskenduda negatiivsetele mõtetele ja kahtlustele, kinnita endale, et suudad oma eesmärgid saavutada ja oled võimeline ületama takistusi.
Eesmärkide visualiseerimine: kujutle end oma eesmärkide saavutamisel ja püüa visualiseerida, kuidas see sind ennast tundma paneb. Visualiseerimine aitab sul luua selget pilti oma eesmärgist ja motiveerib sind selle poole püüdlema.
Positiivsete eeskujude kasutamine: leia inspiratsiooni ja motivatsiooni teiste inimeste saavutustest. Uuri, kuidas nad on oma eesmärke saavutanud ja milliseid meetodeid on nad kasutanud. See võib anda sulle ideid ja julgustust enda eesmärkide poole liikumiseks.
Progressi jälgimine: hoia end kursis oma progressiga, märkides üles kõik edusammud, mida sa oled teinud. See võib aidata sul näha, kui kaugele oled sa jõudnud ja motiveerida sind jätkama.
Tasude süsteem: seo oma eesmärkide saavutamine teatud preemiatega. Näiteks lubad endale midagi meeldivat ja nauditavat, kui oled oma kindla eesmärgi saavutanud. See võib suurendada motivatsiooni ja aidata sul keskenduda oma eesmärgile.
Kasuta SMART eesmärkide seadmise meetodit: ka see on teema, millel võiks kunagi üksikasjalikumalt peatuda. Oluline on, et seaksid endale selged, mõõdetavad, saavutatavad, olulised ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. See aitab sul keskenduda oma pingutustele ja saavutada soovitud tulemusi.
Positiivsete harjumuste loomine: kujunda oma igapäevane rutiin selliselt, et see toetaks sinu eesmärkide saavutamist. Keskendu positiivsete harjumuste loomisele, mis aitavad sul püsida motiveerituna ja edasi liikuda.
Need on vaid mõned näited enesemotivatsiooni tehnikatest. Oluline on leida need meetodid ja strateegiad, mis sulle kõige paremini sobivad ning mis aitavad sul hoida oma motivatsiooni kõrgel tasemel.
Kui sul on nüüd peas segadus, et kas sind painab laiskuse tume vari või mitte, püüa vastused leida järgmistele küsimustele:
· Mis on need tegevused või ülesanded, mille vältimine viitab sinu jaoks laiskusele?
· Mis võib olla laiskuse põhjuseks? Kas see on seotud motivatsiooni puudumisega, ebapiisava enesedistsipliiniga või midagi muud?
· Millal sa kipud kõige enam laisaks muutuma? Kas on teatud olukorrad või keskkonnad, mis soodustavad laiskust?
· Millised on sinu levinud laiskuse mustrid ja vabandused?
· Millised on sinu elu valdkonnad, kus soovid olla aktiivsem ja produktiivsem?
· Kas sa oled piisavalt puhkust saanud või võib laiskus olla seotud väsimusega?
Muidugi püsib alati oht, et sa pole mitte (meeldivalt) laisk, vaid sind närib kannast vastik depressioon. Aga sellest juba mõni teine kord.