Viimasel ajal on räägitud palju aktiiivsus- ja tähelepanuhäirest (edaspidi ATH). Päris mitmel tuttaval on see olnud juba aastaid ja kahele inimesele on ATH diagnoositud sellel aastal, mõlemad on täiskasvanud. Nad on mulle pihtinud, et pikka aega tundsid nad küll, et vahepeal tabasid neid keskendumisraskused, aga et küsimus oleks ATH-s, seda ei aimanud esialgu keegi.
Mind hakkas huvitama, kuidas ja milliste sümptomite põhjal on võimalik ATH-d ära tunda. Selgus, et ATH häire võib avalduda mitmel viisil ja erineva raskusastmega.
ATH-d ei ole alati lihtne ära tunda, kuna mõned sümptomid võivad olla igapäevaelus tavalised, kuid ATH-ga inimestel esinevad need intensiivsemalt ja kestvalt, mõjutades nende elu erinevaid aspekte. Siin on peamised tunnused, mis võivad viidata ATH-le:
Peamised sümptomid
ATH jaguneb tavaliselt kolme põhikategooriasse: tähelepanuhäired, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. Erinevatel inimestel võivad avalduda kõik need sümptomid või ainult mõni neist.
1. Tähelepanuhäired
Raskused keskendumisel ja tähelepanu hoidmisel: Inimese tähelepanu võib kergesti hajuda, eriti kui tegemist on ülesannetega, mis nõuavad pikaajalist keskendumist (näiteks koolitööd, töökohustused).
Unustamine ja hajameelsus: Tihti unustatakse olulised kohtumised, ülesanded või esemed (näiteks võtmed, telefon).
Ülesannete lõpetamata jätmine: Alustatakse mitut projekti või tegevust korraga, kuid vähesed neist jõuavad lõpule.
Juhiste tähelepanuta jätmine: Raskused kuulata või jälgida keerukaid juhiseid.
Välditakse pingutust nõudvaid ülesandeid: ATH-ga inimesed võivad vältida keerulisi või ajamahukaid projekte, kuna neil on raske keskenduda.
2. Hüperaktiivsus
Rahuolematus ja rahutus: Raskused paigal istuda – ATH-ga inimene võib pidevalt liigutada jalgu, keerutada juukseid või kõigutada keha.
Liigne jutt: Nad räägivad palju, sageli kiiresti, ja võivad vahel rääkida üle teiste.
Raskused lõõgastumisel: Inimesel on keeruline lihtsalt puhata või rahulikult istuda – nad võivad pidevalt otsida tegevust.
Liigne energilisus: Näib, nagu nad oleksid „mootoriga käivitatud” ja nad võivad hüpata ühe tegevuse juurest teise juurde ilma pausita.
3. Impulsiivsus
Kannatamatus: ATH-ga inimesed võivad olla kärsitud ja neil on raske oodata oma järjekorda, olgu see vestluses või näiteks poesabas.
Kergesti katkestamine: Sageli katkestavad teisi inimesi vestluses, öeldes oma arvamuse välja enne, kui teised on lõpetanud.
Riskialtid tegevused: Tehakse otsuseid, ilma tagajärgedele mõtlemata, näiteks impulsiivsed ostud, ohtlikud sõidud või ebaturvaline käitumine.
Tugevad emotsionaalsed reaktsioonid: Nad võivad reageerida olukordadele ootamatult intensiivselt, näiteks vihastada või solvuda kiiresti.
Kuidas ATH-d märgata täiskasvanutel?
ATH ei ole ainult laste häire – see võib püsida täiskasvanueas, kuigi sümptomid võivad aja jooksul muutuda. Täiskasvanud ATH-ga isikutel võib esineda:
Raskusi aja planeerimisel ja tähtsate ülesannete järjekorda seadmisel.
Tööalaseid või suhteprobleeme, kuna nad võivad olla unustavad, hajameelsed või kärsitud.
Tundmine, et nad on „alati hiljaks jäämas” või „korralageduse keskel”.
Emotsionaalne tundlikkus ja suur stress väiksemate asjade pärast.
Millal peaks kahtlustama ATH-d?
Kui sümptomid on kestnud vähemalt 6 kuud ja on ilmnenud juba lapsepõlves (isegi kui ATH-d ei diagnoositud).
Kui need mõjutavad olulisi eluvaldkondi, nagu töö, õppimine, suhted või igapäevatoimingud.
Kui sümptomid ilmnevad erinevates keskkondades, näiteks kodus, koolis või tööl, mitte ainult ühes kohas.
ATH sümptomid lapsel
Lapsed, kellel on ATH, võivad:
Olla klassis rahutud või segada teisi.
Jätta oma kodutööd tegemata, kuigi nad mõistavad ülesandeid.
Kergesti unustada koolitarbeid, riideid või muid asju.
Tunduda „raskesti juhitavad” või konfliktialtid eakaaslastega.
Kui kahtlustad, et sinul või kellelgi teisel võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), on oluline sellele läheneda teadlikult ja rahulikult. ATH võib olla elukestev seisund, kuid õige diagnoos ja ravi aitavad sümptomeid tõhusalt hallata. Siin on sammud, mida teha, kui kahtlustad ATH-d:
1. Haridus ja teadlikkus
Õpi ATH kohta rohkem: Loe teaduslikult põhjendatud materjale, mis selgitavad ATH sümptomeid ja kuidas need avalduvad nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Mõista sümptomeid: Peamised sümptomid, nagu tähelepanuprobleemid, impulsiivsus ja hüperaktiivsus, võivad esineda erineva tugevusega. Ka täiskasvanutel võib ATH avalduda vähem hüperaktiivsusena ja rohkem hajameelsusena või ajaplaneerimise raskustena.
2. Jälgi ja pane kirja sümptomid
Hinda sümptomite kestust ja sagedust: ATH diagnoosimiseks peavad sümptomid olema kestnud vähemalt 6 kuud ja ilmnenud lapsepõlves (isegi kui neid siis ei diagnoositud).
Tähelda, kuidas sümptomid mõjutavad elu: Kas tähelepanu puudumine, rahutus või impulsiivsus häirib õppimist, tööd, suhteid või igapäevaelu?
Koosta sümptomite loend: Pane kirja, millal ja kuidas ATH tunnused ilmnevad erinevates olukordades (tööl, kodus, suhetes). See aitab arstil paremini mõista sinu või teise inimese olukorda.
3. Väldi kiirustavat enesediagnoosi
Kuigi paljud ATH sümptomid võivad tunduda äratuntavad, on oluline teada, et need võivad olla seotud ka teiste seisunditega, nagu ärevus, depressioon, bipolaarne häire või unepuudus.
Ainult kvalifitseeritud spetsialist saab kindlaks teha, kas ATH on tegelik põhjus.
4. Otsusta, kellele pöörduda
Perearst: Alusta perearsti külastamisest, kes saab suunata sind õige spetsialisti juurde (psühholoog või psühhiaater).
Psühhiaater: ATH diagnoosimine ja ravi (sealhulgas ravimite määramine) on tavaliselt psühhiaatri töö.
Psühholoog või neuropsühholoog: Nad võivad aidata põhjalikuma hindamise ja teraapia pakkumisega.
5. Küsi professionaalset hindamist
ATH diagnoos põhineb mitmel faktoril, sealhulgas:
Sümptomite hindamine: Arst küsib üksikasjalikult sinu või lapse käitumise, mõtlemise ja harjumuste kohta.
Standardiseeritud testid: Võidakse kasutada küsimustikke ja hindamisskaalasid.
Intervjuud: Vajadusel kaasatakse pereliikmed või õpetajad, et saada rohkem infot.
Ole valmis avameelne olema: Jaga oma sümptomeid ausalt ja täpselt, sest see aitab spetsialistil luua selgema pildi.
6. Proovi leida ATH-le sobiv ravi ja tugi
Kui ATH diagnoos kinnitatakse, on mitmeid võimalusi seisundi haldamiseks:
Ravimid: Stimulaatorid (nagu metüülfenidaat) või mitmed muud ravimid aitavad keskendumis- ja impulssprobleemidega toime tulla.
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): See aitab arendada praktilisi oskusi tähelepanu hoidmiseks, ajaplaneerimiseks ja impulsiivsuse kontrollimiseks.
Igapäevased strateegiad:
Loo rutiinid ja kasuta kalendreid või meeldetuletusi.
Jaga suured ülesanded väiksemateks sammudeks.
Vähenda häirivaid tegureid (näiteks telefon, müra).
Tugi ja eneseabi: Liitumine tugigruppidega võib pakkuda mõistmist ja praktilisi nõuandeid.
7. Toeta last või lähedast, kui ATH-d kahtlustad
Kui kahtlustad ATH-d lapsel, räägi temaga rahulikult ja hoolivalt. Vali sobiv hetk, et arutada, kuidas ta end tunneb.
Räägi õpetajatega, et koguda täiendavat teavet lapse käitumise kohta koolis.
Kui tegemist on täiskasvanud partneri või sõbraga, lähenedes temale kaastundlikult ja mittesüüdistavalt, võid aidata tal tunda end aktsepteerituna ja valmis otsima abi.
8. Hinda, kas vajalik on elustiilimuutus
Mõnikord võib ATH kahtluse korral leevendust pakkuda ka väikestest muudatustest:
Liikumine ja füüsiline aktiivsus: Regulaarne treening aitab parandada keskendumist ja vähendada rahutust.
Tervislik uni ja toitumine: Unepuudus ja ebatervislik toit võivad ATH sümptomeid süvendada.
Teadlikkus ja mindfulness-harjutused: Need aitavad rahustada meelt ja parandada keskendumisvõimet.
9. Jätka jälgimist ja enesearendust
Kui ATH kahtlus pole täielikult kinnitust leidnud, kuid sümptomid esinevad, jälgi end või teist inimest ja otsi lahendusi. Mõnikord võivad ka üldised ajaplaneerimise ja keskendumise harjumused olukorda parandada.
10. Ära tunne häbi ega hirmu diagnoosi ees
ATH on neuroloogiline seisund, mitte iseloomuviga või laiskus. Õige abi ja strateegiad võivad ATH-ga inimestel saavutada kõrget edukust ja elukvaliteeti. Diagnoos võib olla esimene samm paremuse poole.
Kokkuvõtteks: Kui kahtlustad ATH-d, alusta sellest, et mõistad sümptomeid ja otsid professionaalset abi. Rahulik ja järjepidev lähenemine aitab saada selgust ja avab võimaluse sümptomitega paremini toime tulla.
Comments