Suitsetamine on salakaval sõltuvus, mis piinab paljusid. See hiilib ligi muude tegevuste varjus ja muutub märkamatult lahutamatuks osaks inimese elus. Kui tänaval pudelist kummutavat inimest vaadatakse ilmse halvakspanuga, siis suitsetav kodanik ei pälvi mingit tähelepanu. Suitsu on kerge hankida, seda leidub igas toidupoes, tanklas ja mujalgi.
Suitsetamine ei ole vaid individuaalne halb harjumus, vaid on osake sotsiaalsest etiketist. Pean silmas suitsupause töö ajal, kus inimesed kogunevad kuhugi nurka suitsetama ja sageli just seal räägitakse olulisemad jutud või sõlmitakse uusi tutvusi.
Miks on suitsetamine halb? Võibolla on tegu lihtsalt tobeda tegevusega, kus täie mõistuse juures olevad täiskasvanud imevad väikest ja kaitsetut tubakakepikest? Aga ei ole nii. Suitsetamine on tervisele ja organismile mõeldes väga kahjulik tegevus.
Suitsetamine on tegevus, mille käigus hingatakse sisse tubakasuitsu, mis sisaldab nikotiini ja paljusid teisi keemilisi ühendeid. Suitsetamine on olnud pikka aega populaarne, kuid kaasaegne teadus on tõestanud, et see kujutab suurt ohtu tervisele. Tubakasuitsus on sadu kemikaale, millest paljud on mürgised ja kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Suitsetamine on seotud paljude haigustega, sealhulgas kopsuvähk, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), südame-veresoonkonna haigused, insult ja paljud teised terviseprobleemid.
Suitsetades peame arvestama, et meid ümbritsevad mitmed terviseriskid nagu näiteks:
Kopsuhaigused: Suitsetamine on peamine kopsuvähi põhjustaja ning suurendab krooniliste kopsuhaiguste, nagu KOK ja bronhiit, riski.
Südame-veresoonkonna haigused: Nikotiin ja teised kemikaalid tõstavad vererõhku, kiirendavad pulssi ja kahjustavad veresoonte seinu, mis soodustab südamehaigusi ja infarkti.
Vähirisk: Lisaks kopsuvähile on suitsetamine seotud ka teiste vähivormidega, sealhulgas suu-, kõri-, põie- ja neeruvähk.
Immuunsüsteemi nõrgenemine: Suitsetamine mõjutab immuunsüsteemi, vähendades organismi võimet kaitsta end haiguste eest.
Aju ja vaimne tervis: Suitsetamine on seotud meeleoluhäiretega ja võib suurendada ärevust, ärrituvust ja depressiooni riski, eriti kui esineb nikotiinisõltuvus.
Suitsetamine mõjutab ka välimust ja üldist heaolu. Tubakasuits muudab naha enneaegselt kortsuliseks ja kahvatuks, halvendab hammaste seisundit, põhjustades plekke ja igemeprobleeme, ning tekitab halba hingeõhu. Suitsetajad tunnevad sageli kiiremini väsimust ning nende füüsiline jõudlus ja vastupidavus võib väheneda.
Kuidas siis ikkagi suitsetamisest loobuda?
Suitsetamisest loobumine on keeruline, kuid täiesti saavutatav eesmärk, mis toob kaasa palju kasu tervisele ja elukvaliteedile. Siin on mõned tõhusad sammud, mis aitavad nikotiinisõltuvusest vabaneda.
1. Motiveeriva põhjuse leidmine
Määratle täpne põhjus, miks soovid suitsetamisest loobuda. Mõtle, kuidas see parandab sinu tervist, suurendab eluiga, vähendab kulusid või kaitseb lähedasi passiivse suitsetamise eest.
Kirjuta oma põhjused üles ja vaata neid tihti, et motivatsiooni hoida.
2. Valmista ette plaan
Seadista kuupäev: Pane paika kindel päev, millal loobud suitsetamisest. See võib olla kohe või mõne nädala pärast, olenevalt sellest, kas valid järk-järgulise vähendamise või järsu loobumise.
Plaan B ja päästikute tuvastamine: Ole valmis nendeks hetkedeks, kui suitsetamise isu võib olla tugev, näiteks stressirohked olukorrad, seltskondlikud üritused või igavus.
3. Tugivõrgustiku loomine
Pereliikmed ja sõbrad: Räägi oma plaanidest ja palu lähedasi toetada.
Tugigrupid ja nõustamine: Uuri, kas sinu piirkonnas pakutakse suitsetamisest loobumise gruppe või professionaalset nõustamist, mis võib anda lisajulgust.
4. Nikotiini asendusravi kasutamine
Nikotiiniplaastrid, -nätsud ja -pastillid aitavad vähendada nikotiiniisu ning vähendada võõrutusnähte.
Retseptiravimid, nagu bupropioon või varenikliin, võivad aidata suitsetamise iha vähendada. Enne nende kasutamist on vajalik arsti konsultatsioon.
5. Tervislike harjumuste arendamine
Liikumine ja füüsiline aktiivsus: Regulaarne liikumine parandab tuju ja vähendab suitsetamise vajadust. See vabastab kehasse endorfiine, mis võivad vähendada suitsetamise iha.
Stressi maandamise tehnikad: Tee tutvust lõdvestusharjutuste, sügava hingamise või meditatsiooniga, et stressi ja ärevust suitsetamise asemel leevendada.
6. Päästikute ja asendustegevuste leidmine
Päästikute teadvustamine: Mõtle läbi, mis hetked ja olukorrad tekitavad suitsetamise isu. Näiteks kohvipausid või autoroolis viibimine.
Asendustegevused: Ole valmis need hetked täitma muude tegevustega, nagu näiteks vett juues, tervislikke snäkke süües või end näiteks lühikese jalutuskäiguga ergutades.
7. Jälgi oma edusamme ja premeeri ennast
Salvesta suitsetamata jäänud sigarettide ja säästetud raha hulk: Jälgi, kui palju sigarette oled vältinud või kui palju raha oled säästnud, et motiveerida end jätkama.
Preemiad ja tähistamised: Seadista endale väikesed preemiad (näiteks raamat, kinoskäik) iga suitsetamisvaba nädala või kuu tähistamiseks.
8. Ole valmis tagasilöökideks
Tagasilöögid on tavalised. Kui libastud ja süütad sigareti, ära anna alla. Analüüsi, miks see juhtus ja loo plaan, kuidas järgmisel korral tugevam olla.
Millal pöörduda professionaalse abi poole?
Kui suitsetamisest loobumine tekitab tugevaid võõrutusnähte või see tundub ületamatult raske, võib abi olla professionaalsest nõustamisest või terapeudist. Mõnes kohas pakutakse ka tasuta suitsetamisest loobumise tugiliine ja nõustamist.
Suitsetamisest loobumine on keeruline, kuid igasugune pingutus tasub end ära – tervis, eluiga ja elukvaliteet paranevad märkimisväärselt. Loobumisprotsessis on oluline olla järjekindel, leida endale sobiv toetav keskkond ja tähistada edusamme, ükskõik kui väikesed need ka alguses tunduvad.
댓글