Raha kipub enne palgapäeva otsa saama?

Peaaegu igaüks meist on vähemalt korra elus vaadanud pangakontot ja mõelnud: "Kuhu see raha küll jälle kadus?"

Palgapäev (või mõni muu päev kui raha laekus) tundus alles eile, kuid nüüd on ees veel nädal või kaks ning kontojääk vaatab vastu väiksemana, kui lootsid. Samal ajal ootavad tasumist arved, külmkapp tahab täitmist ja elu lihtsalt läheb edasi.

Kui see kõlab tuttavalt, siis tea, et sa ei ole üksi.

Viimaste aastate hinnatõus, kallinenud toit, energia, üürid ja laenumaksed on pannud paljud inimesed oma rahakotti hoopis teise pilguga vaatama. Ka need, kes varem said üsna muretult hakkama, on pidanud oma harjumusi muutma.

Hea uudis on see, et isegi kui sissetulek ei kasva üleöö, on võimalik oma rahaasju paremini juhtida. Väikesed teadlikud sammud võivad anda üllatavalt suure tulemuse. Toon ära mõned lihtsad nipid ja trikid, kuidas oma rahaga paremini läbi saada.

Esimene samm: lõpeta enda süüdistamine

Kui raha on vähe, on lihtne hakata end süüdistama: Pole mõtet endale öelda nagu: "Ma ei oska rahaga ümber käia" või "kõik teised saavad hakkama, ainult mina mitte." Tegelikult ei ole asi alati halbades otsustes.

Elukallidus on kasvanud kiiremini kui palgad paljudes valdkondades. Lisaks võivad ootamatud kulud – autoremont, hambaarst, ravimite ost või katkine kodumasin – lüüa eelarvesse suure augu.

Süüdistamise asemel küsi endalt hoopis: "Mida ma saan tänasest alates teha natuke paremini?" Just sellele küsimusele tasub keskenduda.

Tea täpselt, kuhu sinu raha läheb

Üks suurimaid rahalisi vigu ei ole mitte kulutamine ise, vaid teadmatus.

Paljud inimesed oskavad öelda oma kuupalga suuruse, kuid ei tea, kui palju kulub neil tegelikult näiteks kohvile, toidukulleritele, netiplatvormidele, internetiostudele või niisama pisikestele impulssostudele.

Kirjuta kuu jooksul üles kõik kulutused. Kõik tähendabki kõike. Ka see 2-eurone kohv, 5-eurone snäkk või 12-eurone internetiost. Sageli selgub alles siis, kuhu raha märkamatult kaob.

Koosta lihtne eelarve

Eelarve ei tähenda ranget keelamist.

See tähendab, et sina otsustad oma raha üle enne, kui raha otsustab sinu eest.

Lihtne viis on jagada kulud nelja kategooriasse:

-          hädavajalikud kulud (üür või kodulaen, toit, transport, ravimid);

-          kohustused (laenud, kindlustused, telefon, internet);

-          säästud;

-          meelelahutus ja soovid.

Kui tead, kui palju võid igasse kategooriasse kulutada, väheneb ka stress.

Planeeri toidumenüü

Üks suurimaid rahasööjaid on läbimõtlemata toiduostud. Kui lähed poodi tühja kõhuga ja ilma nimekirjata, ostad suure tõenäosusega rohkem kui vaja. Planeeri nädalaks ära kõik hommikusöögid, lõunasöögid ja õhtusöögid. Vaata enne poes käimist üle, mis kodus juba olemas on. Sageli peidavad köögikapid rohkem võimalusi, kui arvata oskame.

Väldi impulssoste

Kas oled märganud, et internetipoes tundub kõik vajalik? Sageli kaob ostusoov juba järgmisel päeval. Proovi kasutada 24 tunni reeglit. Kui tegemist ei ole hädavajaliku ostuga, oota üks päev. Suuremate ostude puhul isegi nädal. Kui soov on selle aja möödudes endiselt olemas, võib tegemist olla läbimõeldud ostuga.

Küsi endalt kolm küsimust

Enne iga ostu küsi endalt:

-          Kas mul on seda päriselt vaja?

-          Kas mul on kodus midagi sarnast?

-          Kas see ost teeb minu elu paremaks ka kuu aja pärast?

Need lihtsad küsimused aitavad vältida emotsioonioste.

Õpi eristama vajadusi ja soove

See ei tähenda, et elu peaks muutuma igavaks. Kuid vahel tasub ausalt endalt küsida: ”Kas ma ostan seda sellepärast, et mul on seda vaja”? Või sellepärast, et mul on olnud raske päev? Emotsionaalne ostlemine võib pakkuda lühiajalist rõõmu, kuid pikaajalist rahalist rahulolu see enamasti ei loo.

Loo kasvõi pisike meelerahufond

Paljud arvavad, et säästmine algab siis, kui kontole jääb palju üle.

Tegelikkus on vastupidine. Säästmine algab otsusest. Kasvõi viis või kümme eurot nädalas on parem kui mitte midagi. Aasta lõpuks võib sellest kujuneda summa, mis aitab katta mõne ootamatu väljamineku ilma laenu või krediitkaardita.

Vaata üle püsikulud

Kas kasutad kõiki tellimusi, mille eest maksad?

Kontrolli üle, milliste lehtede eest maksad internetis. Vaata järele, kas sul ikka on soodsaim mobiilipakett ja interneti liitumine. Kas jõusaali liikmelisust on ikka vaja?  Sageli maksame kuude kaupa teenuste eest, mida enam peaaegu ei kasutagi.

Ära karda kasutada kasutatud asju

Teise ringi poed ei ole enam ammu ainult kokkuhoidlike inimeste valik. Sealt leiab sageli kvaliteetseid riideid, mööblit, lastekaupu, spordivarustust ja isegi kodutehnikat murdosa hinnaga. Lisaks säästad raha ja loodust.

Õpi natuke ise tegema

Iga oskus võib tähendada säästu.

Võib-olla saad ise parandada väikese mööblivea või teha kodus kohvi kaasa ostmise asemel? Aga äkki viitsid valmistada lõunasöögi tööle kaasa või hoopiski õppida tegema lihtsamaid koduremonte? Need väikesed harjumused võivad aasta jooksul säästa sadu eurosid.

Müü asjad, mida enam ei kasuta

Peaaegu igas kodus leidub esemeid, mis seisavad kasutult, näiteks vanad telefonid, riided, raamatud, lasteasjad või spordivarustus.  Kui need enam rõõmu ega kasutust ei leia, võivad need kellelegi teisele vajalikud olla ning sulle veidi lisaraha tuua.

Leia võimalusel lisasissetulek

Kui kulusid ei saa enam palju vähendada, tasub mõelda sissetuleku suurendamisele.

See ei pea tähendama teist täiskohaga tööd. Võib-olla saad teha vabakutselist tööd, või teha hooajalist lisatööd. Äkki tahab mõni tuttav, et hoiaksid tema lemmikloomi? Siin on õige aeg kinni haarata igast avanevast võimalusest. Ka väike lisatulu võib muuta kuu lõpu palju rahulikumaks.

Õpeta kogu pere rahast rääkima

Raha ei peaks olema tabu. Kui peres räägitakse rahast avatult, õpivad ka lapsed paremini raha väärtust mõistma. Koos võib seada väikeseid eesmärke, näiteks kuidas koguda perepuhkuseks või planeerida toiduoste. Kui kõik panustavad, muutub eesmärk lihtsamaks.

Ära võrdle end teistega

Sotsiaalmeedia võib jätta mulje, et kõik reisivad, ostavad uusi autosid ja elavad muretut elu.

Tegelikkuses ei näe me teiste inimeste laene, krediitkaarte, rahalist stressi ega ka tegemata kompromisse. Sinu eesmärk ei pea olema teiste moodi elamine. Sinu eesmärk võiks olla rahulikum uni ja suurem kindlustunne.

Väikesed säästud loevad

Sageli alahindame väikseid summasid. Kui säästad näiteks 2 eurot päevas, teeb see kuus umbes 60 eurot, mis omakorda aastas üle 700 euro. See võib olla uus pesumasin.

Perepuhkus. Või lihtsalt teadmine, et ootamatu arve ei löö enam jalgu alt.

Pea meeles, et rikkus ei võrdu alati suure sissetulekuga

On inimesi, kes teenivad väga hästi, kuid elavad pidevas rahapuuduses. Ja on inimesi, kes teenivad keskmist palka, kuid tunnevad end rahaliselt kindlalt. Erinevus ei seisne alati palganumbris. Sageli seisneb see harjumustes.

Mida me täna õppisime?

Rahaasjad ei muutu paremaks ühe päevaga. Kuid need võivad muutuda paremaks ühe otsusega. Ühe teadlikuma ostuga. Ühe koostatud eelarvega. Ühe säästetud euroga. Ühe õhtuga, mil valmistad toidu kodus. Ühe kasutu tellimusega, mille lõpetad.

Need sammud võivad tunduda väikesed, kuid just väikestest harjumustest sünnivad suured muutused.

Ja kõige olulisem – rahaline heaolu ei tähenda ainult seda, kui palju raha sul kontol on. See tähendab ka tunnet, et sina juhid oma raha, mitte raha ei juhi sind.

See teekond algab mitte täiuslikkusest, vaid järjepidevusest. Iga teadlik valik, ükskõik kui väike, on investeering sinu tulevasse meelerahusse.