top of page
  • arengulugu

Taimetoit — asjalik abimees hea tervise saavutamiseks

Täna räägiks pisut ootamatust asjast ehk taimetoidust. Lugu sai alguse sellest, kui läksin raamaturiiuli juurde, et nõutada sealt üks meelelahutuslik teos. Vajalikku raamatut otsides sattusin osakonda, kus ma polnud enam aastaid tuuseldanud. Ehk toitumise ja tervise sektorisse. Märkasin mõningase imestusega, et mul on vanast ajast järele jäänud päris palju toitumisega seotud raamatuid, sealhulgas ka taimetoidule pühendatud lektüüri.

 

Taimetoit! Oh jessus küll, sellele pole ma päris kaua aega mõelnud! Omal ajal, aastaid tagasi, olen selle teemaga tegelenud küll ja tulemused olid alati suurepärased. Ehk siis, mõlemal korral kaotasin kaalu üle kahekümne kilo ja seda ilma igasuguse enesepiinamiseta. Muidugi, kui oma eksperimendid lõpetasin, hiilis kaal väga ruttu, pelgalt mõne kuu jooksul, märkamatult tagasi. Seega olen nõus nendega, kes ütlevad, et kaalu kaotamine polegi nii keeruline kui pärast selle säilitamine.

 

Mida see taimetoit siis täpsemalt tähendab? Tegemist on toitumisviisiga, mis keskendub peamiselt taimsetele toiduainetele nagu puuviljad, köögiviljad, teraviljad, kaunviljad, pähklid ja seemned. Taimetoitlased võivad piirata või täielikult välistada oma dieedist vaimseid saadusi, sealhulgas liha, kala, linnuliha, piimatooteid ja mune.

 

Taimetoitlased jaotuvad mitmeks eri liigiks või sektiks ja igaühel oma omad tõekspidamised, mida tohib suhu kühveldada ja mida mitte:

 

Vegan: Veganid välistavad kõik loomsed saadused, sealhulgas liha, kala, linnuliha, piimatooted, munad ja mesi. Veganid võivad samuti menüüst välja jätta loomseid koostisosi sisaldavad tooteid nagu želatiin ja mesilasvaha.

 

Lakto-vegetaarne: See dieet lubab piimatooted, kuid välistab liha, linnuliha ja kala.

 

Ovo-vegetaarne:  Selles dieedis lubatakse mune, kuid välistatakse linnuliha, liha ja kala.

 

Lakto-ovo-vegetaarne: See dieet lubab piimatooteid ja mune, kuid välistab igasuguse liha.

 

Toortoitlane: See toitumisviis lubab peamiselt toorest ja töötlemata taimset toitu ning väldib toidu kuumtöötlemist üle 48 kraadi Celsiuse järgi. Mina ise olen seda dieeti proovinud ja kuigi see tundub esialgu päris õudne, saab seal ise võrseid idandades ja pähkleid sisse vohmides päris kenasti hakkama. Põhimõtteliselt läheb siia alla ka fruktarism, mis tähistab inimesi, kes tarbivad peamiselt puuvilju, samuti mõnda muud taimepõhist toitu, näiteks pähkleid.

 

Makrobiootiline toitumine: See on Jaapanist pärit toitumisviis, mis keskendub tasakaalustatud toiduvalikule ja toiduvalmistamisele vastavalt hooajale ja kliimatingimustele. Selles dieedis on palju täisteratooteid, köögivilju, merevetikaid, kaunvilju ja mõõdukalt loomseid saadusi nagu kala ja mereannid.

 

Pesketarism on toitumisviis, kus inimene tarbib taimset toitu ning lisaks ka kala ja mereande, kuid väldib teiste lihaallikate söömist.


Tegelikult on erinevaid taimetoiduviise veelgi, aga piisab vast ülal ära toodud näidetest.

 Mis siis inimesed valivad taimetoidu raja? Siin on mõned peamised kasulikud punktid:

 

Tervislikum eluviis.

Taimetoit võib vähendada südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, teatud vähivormide ja muude krooniliste haiguste riski ning soodustada kaalulangust ja üldist heaolu.

 

Vitamiinide ja mineraalainete rohkus.

Taimetoit sisaldab tavaliselt rohkem kiudaineid, antioksüdante, vitamiine ja mineraalaineid nagu C-vitamiin, foolhape, kaalium ja magneesium. Need toitained on olulised tervise säilitamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks.

 

Keskkonnasõbralikkus.

Taimetoitlus vähendab märkimisväärselt ökoloogilist jalajälge võrreldes loomsete saaduste tootmisega.

 

Eetiline valik.

Paljud inimesed valivad taimetoitluse kaastundlikkusest loomade vastu.

 

Maitsev ja mitmekesine toidulaud.

Taimetoitlus pakub laias valikus maitsvaid ja tervislikke toiduaineid, sealhulgas, puuvilju, köögivilju, teravilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid.

 

Uute kontaktide loomine.

See on nüüd puhtalt minu isiklik tähelepanek, aga kui olin taimetoitlane, oli väga kerge leida uusi tuttavaid sarnaselt mõtlevate inimeste seast. Eriti kehtis see naisterahvaste kohta, sest millegipärast on taimetoitlaste seas lõviosa just naisi. Kui nüüd leidub mõni mees, kes tahab taimetoitlasest naisega juttu alustada, aga ei leia õiget juhtotsa, siis annan alljärgnevalt mõned küsimused, kuidas jutulõng lahti sõlmida:

 

·      Mis motiveeris sind valima taimetoitluse?

·      Millised on sinu lemmikud taimetoidu retseptid?

·      Kus on kõige paremad kohad väljas söömiseks kui oled taimetoitlane? (Vastust saades kutsu vestluspartner otsekui muuseas just sinna sööma).

·      Kas sul on kavas kogu eluks taimetoitlaseks jääda või kaalud tulevikus muutusi?

·      Kuidas reageerivad su sõbrad ja perekond sinu taimetoitluse valikule?

 

Kui juba meestest juttu tuli, siis on tavaks saanud, et mehed kipuvad kõhklema, enne kui otsustavad taimetoidu kasuks. Peamiseks põhjenduseks tuuakse, et „ega ma jänes ei ole, kes porgandiga peab kõhu täis saama“ ja lisaks seda, et taimetoiduga ei saa üks õige mehepoeg mingi valemiga kõhtu täis. Tegelikult saab ikka küll, ja vägagi saab. Lõpetuseks toongi ära mõned retseptid, mis on maitsvad ja mis täitsid minu kõhu küll mõnusa küllusetundega.


Ülilihtne pastaroog mereandidega:

•           Keeda täisterapasta vastavalt pakendil olevale juhendile.

•           Kuumuta pannil oliiviõli ja lisa hakitud küüslauk.

•           Lisa pannile krevetid, kalmaarirõngad ja/või vähid ning küpseta paar minutit, kuni mereannid on küpsed.

•           Vala mereannid koos kastmega keedetud pasta peale.

•           Lisa hakitud värsket peterselli ja maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga.

 

Taimne läätsekarri:

•           1 tass punaseid läätsi

•           1 sibul, hakitud

•           2 küüslauguküünt, hakitud

•           1 purk (400g) kookospiima

•           2 suurt tomatit, tükeldatud

•           1 supilusikatäis karripulbrit

•           Soola ja pipart maitse järgi

•           Värsket koriandrit serveerimiseks

Keeda läätsed vastavalt pakendil olevale juhendile. Samal ajal kuumuta pannil õli ja prae sibulat ja küüslauku umbes 5 minutit. Lisa karripulber ja kuumuta veel paar minutit. Lisa kookospiim, tomatid ja keedetud läätsed. Keeda umbes 10-15 minutit, kuni kõik koostisosad on hästi segunenud ja kastme konsistents on kreemjas. Maitsesta soola ja pipraga ning serveeri värskelt hakitud koriandrilehtedega.


Grillitud köögiviljasalat (kui on grillivõimalus):

•      Segatud köögiviljad (paprika, suvikõrvits, baklažaan, sibul jne), lõigatud ribadeks

•     2 spl oliiviõli

•      2 spl palsamiäädikat

•      1 tl kuivatatud maitsetaimi (nt basiilik, tüümian, rosmariin)

•      Soola ja pipart maitse järgi

Kuumuta grill eelsoojendatud keskmise kuumusega. Sega köögiviljad õliga, palsamiäädika ja maitsetaimedega. Maitsesta soola ja pipraga. Grilli köögivilju umbes 5-7 minutit mõlemalt poolt, kuni need on kergelt pruunistunud ja pehmed. Serveeri soojalt või jahtunult.

 

Quinoa salat tomati ja avokaadoga:

•           1 tass quinoat, keedetud vastavalt pakendil olevale juhendile

•           2 suurt tomatit, tükeldatud

•           1 avokaado, tükeldatud

•           1/2 punast sibulat, hakitud

•           Värsket koriandrit või peterselli, hakitud

•           Mõni spl oliiviõli

•           Värskelt pressitud sidrunimahla

•           Soola ja pipart maitse järgi

Sega kõik koostisosad suures kausis. Maitsesta oliiviõli, sidrunimahla, soola ja pipraga. Serveeri kohe või jahuta enne serveerimist.

 

Viimaseks nipiks annan kikerhernepihvide retsepti, mis oli/on minu absoluutseks lemmikuks, kuna seda rooga on odav ja lihtne valmistada ning see maitseb kõhule hea:

 

Kikerhernepihvide koostisosad:

•       400 g keedetud kikerherneid (umbes 1 purk, nõrutatud ja loputatud)

•       1 suur sibul, peeneks hakitud

•       2 küüslauguküünt, peeneks hakitud või pressitud

•       1 tl jahvatatud köömneid

•       1 tl jahvatatud koriandrit

•       1 tl paprikapulbrit

•       1/2 tl cayenne'i pipart (või maitse järgi)

•       2 spl jahvatatud lina- või chia seemneid (või 2 muna või munarebu asendajat)

•       2 spl nisujahu või gluteenivaba jahu (nt kikerhernejahu)

•       Soola ja pipart maitse järgi

•       Oliiviõli küpsetamiseks

 

Valmistamisjuhend:

1.      Kuumuta ahi 200 kraadini. Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga või õlita kergelt.

2.      Püreesta kikerherned köögikombainis või blenderis. Jäta mõned kikerherneterad pisikesteks tükkideks, et tekiks tekstuuri.

3.      Sega püreeritud kikerherned hakitud sibula, küüslaugu, vürtside, lina- või chia seemnete, jahu, soola ja pipraga suures kausis.

4.      Vormi saadud segu käte abil pihvideks.

5.      Aseta kikerhernepihvid küpsetusplaadile ja pintselda neid õliga.

6.      Küpseta pihve eelsoojendatud ahjus umbes 20-25 minutit või kuni need on kuldpruunid ja krõbedad.

7.      Serveeri kikerhernepihve salati, värske köögiviljaga või kasuta burgeripihvidena kuklite vahel.

 

Naudi maitsvaid taimseid kikerhernepihve!

 

145 views

Recent Posts

See All

Alternatiivne mõtteviis – mis imeloom see veel on?

Me kõik mõtleme, see on inimeseks olemise üks osa. Tavaliselt on meil omad harjumused ja viisid, kuidas me oma mõtteid loome, koondame ja korrastame. Seda tohuvabohu meie peas nimetatakse mõttemustrit

Kuidas tulla toime läbipõlemisega?

Meie aja üks katkudest on läbipõlemine. Visaku see minu pihta esimene kivi, kes võib käsi rinnal vanduda, et teda pole elu jooksul läbipõlemine kasvõi vihjamisi riivanud. See on otsekui raske haigus,

Kevad – õige aeg muutuste tegemiseks!

Jah, kevad on tõepoolest suurepärane aeg muutusteks! Looduses toimuvad suured ümberkorraldused, taimed hakkavad õitsema ja loomad ärkavad talveunest. See võib olla inspireeriv ka inimestele, et teha m

bottom of page