21 päeva, mis võivad muuta sind rohkem kui arvad

Internetis on silma jäänud üleskutse, mis paistab esmapilgul väga lihtne, aga kui seda läbi teha üritad, on paras pusimine.

Kui ma esimest korda nägin seda 21 päeva väljakutset, mõtlesin: “Ah, mis see siis ära ei ole.” Natuke distsipliini. Natuke enesearengut. Natuke “paremat mina”.

Aga päris elu ei ole kunagi nii lihtne. 21 päeva väljakutse ei ole ainult oma harjumuste muutmine. See on kohtumine iseendaga. Ja see ei ole alati mugav. Ühesõnaga, projekt kestab siis 21 päeva ja iga päev tuleb järgida ühte lihtsat reeglit või juhist.

Päevad 1–21: mida ma päriselt õppisin

Ma ei tee siia “täiuslikku nimekirja”. Ma räägin lihtsalt, kuidas need punktid mulle mõjusid.

1. Ei pornole ja seksuaalsele sisule

Ma pole suurem asi pornosõber, aga vahest netis surfates tuli neid lehekülgi iseenesest vastu ja noh, tahes-tahtmata viskad korraks pilgu peale.

Porrist loobumine ei olnud lihtsalt harjumuse muutmine. See oli peegel: kui palju ma kasutan porri kas igavuse või stressi vastu või vahin seda hoopis emotsioonide vältimiseks.

2. Ei suhkrule

Alguses tundus see punkt väga lihtne. Siis aga, suhkrut mitte tarbides, tulid isud, ärrituvus ja lõputu tingimine iseendaga, stiilis “ah, üks kord ju võib”.

Õppisin, et suhkur ei ole ainult toit. See on lohutus. Ja kui ma selle endalt ära võtsin, pidin leidma uued viisid rahunemiseks.

3. 20 kätekõverdust päevas

Väike asi, ütlete. Mul on meeles nooruspõlve trennid, kus 20 kätekõverdust oli naljaasi. Aga kui nüüd proovima hakkasin, pidin kibedalt pettuma. No ei tule enam üldse välja!

Pidin tükk aega pusima, enne kui kätekõverdus üleüldse teoks sai. See reegel õpetas järjepidevust ja kannatlikkust. Õppisin, et ei tohi peale lennata lennukate loosungitega nagu ”täna teen sada tükki!”, vaid rahulikult ja leebelt ”nüüdsest teen iga päev natuke”.

4. Seitse tundi und

Jällegi, tundub esimesel pilgul ülilihtne katsumus. Aga tegelikult, kui hakkasin täpselt magatud uneaega üles märkima, ilmnes, et vahest on see number neli või viis, vahest aga kümme või isegi kaksteist. Seda harjutust järgides sain aru, et mu unerežiim on kõike muud kui korrapärane. Unetus on hirmus asi, mis justkui sind otseselt ei mõjuta, aga tegelikult tundub kõik päeval tehes kuidagi raskem, distsipliin kaob ja emotsioonid lähevad valjuks.

Uni ei ole luksuskaup, see on vundament elutervele päevasele tegutsemisele.

5. Üks lehekülg lugemist päevas

Naeruväärselt väike eesmärk. Aga geniaalne. Sest keegi ei saa öelda: “mul ei ole üheks leheküljeks aega”. Huvitav on see, et ennast raamatu juurde meelitada on vahest päris suur töö. Aga kui juba kord lehti sahistamas oled, saab ühest leheküljest tihti kakskümmend.

6. Viis minutit meditatsiooni

Olen ka enne meditatsiooni proovinud ja teadsin juba ette, et selle punkti täitmise juures läheb kätšiks. Kõige hullem on alguses, sa oled rahutu ja sipled ning tahad kõike muud teha kui vaikuses ja rahus istuda. Siis, juba natuke istudes, tabab sind tüdimus: kas mul tõesti midagi paremat teha ei ole kui nurgas mossitada? Siis aga, kui suudad end rahulikult paigal hoida, saabub õnnis vaikus. Meditatsioon hakkab mõjuma. See ei lahenda kõiki eluprobleeme, aga see õpetab mind olema oma mõtetega ilma põgenemata.

7. Uute inimestega kohtumine

See punkt on ebamugav. Kust ma järsku need inimesed välja võtan? See projekt nõuab algatust ja isegi natuke riski, sest kunagi ei tea, kuidas uus inimene sinu kontaktile reageerib. Huvitaval kombel, kui hakkad ise aktiivselt kontakti otsima, need ilmuvad sinu ellu otsekui iseenesest. Tuleb vaid ise olla seltskondlik ja hästi avatud ja uued inimesed on sinu elus nagu naksti.

8. Piisav vee joomine

Kõlab igavalt. Aga keha ja meel on seotud rohkem, kui ma arvasin. Vesi on ju seotud meie energeetikaga. Kui inimene on piisavalt vett joonud, on ta rahulikum, energilisem ja teotahtelisem. Algul oli natuke keeruline veepudelit kaasas tassida ja aeg-ajalt sõõmuke vedelikku libistada, aga üsna ruttu muutus see harjumuseks.

9. Ekraaniaja piiramine

Oi, kui raske on selle punkti täitmine. Minu pärast võivad arvuti ja telekas jääda sisse lülitamata, aga telefon, selleta ju ei saa! Sest telefon ei ole lihtsalt seade. See on põgenemine, harjumus ja tegelikult ka sõltuvus. Kui ma telefonis rippumist vähendasin, tuli tagasi vaba aeg… ja rahutus. Sellest rahutusest vabanemiseks tuli ette võtta pikki jalutuskäike Emajõe ääres. Ilma telefonita, mõistagi.

10. Nahahooldus

Alguses tundus see natuke totaka mõttena: mehed ju ei susserda oma nahaga! Tegelikult hooldavad ka mehed oma nahka, me lihtsalt ei oska seda tegevust eraldi märgata. Mulle isegi meeldis ennast pestes teadlikult jälgida, kas seebitatud nuustik ikka läbis kogu naha pinna ja kuidas nahk kergelt õhetades sellele tänulikult reageeris. Avastasin, et mul on isegi mingist ajast alles tuubike kätekreemi. Julgemalt, mehed, enesehooldusesse, julgemalt!

11. Tervislik toitumine

Ma ei räägi siin dieedi pidamisest, vaid teadlikust valikust. Sööma peab, aga samas pole üldse keeruline jälgida, mida suust sisse ajad. See, mida me sööme, mõjutab meie energiat, meeleolu ja mõtteselgust. Minu meelest on hea indikaator see, kuidas meie pea käitub pärast lõuna-või õhtusööki. Kui see on tinaraske ja tekib isu üks törts magada, on kõhutäis liiga suur või liiga rasvane. Kui aga oleme söömise järel ikkagi reipad ja teovalmis, on ka toit meie laual suure tõenäosusega õigesti koostatud.

12. Vahelduv paastumine

Kõige tähtsam on ajule selgeks teha, et nälg ei ole hädaolukord. Ilma söömata olla on ilma harjutamata päris keeruline. Ega keha otseselt toitu ei vajagi, aga harjumus pidevalt midagi näkitseda on suur ja kui keha ning vaimu sellest lõbust ilma jätab, lööb sinu organism kohe hädakella. Kui aga suudad oma aju maha rahustada, et midagi pole katki, lihtsalt kohe ei söö, siis on väike paast isegi täitsa talutav ettevõtmine. Ja pärast, oleme ausad, on päris hea olla.

13. Positiivne enesekõne

Kui seda esimest korda lugesin, tundsin lausa füüsiliselt, kuidas aju karjus: ”Mida kuradit see on!?” Sest mu sisemine hääl ei ole alati sõbralik. Endaga positiivselt rääkimine õpetabki sisemist häält märkama ja seda vajadusel muutma. Kui sa ei ütle endale enam: ”Ma olen mõttetu”, vaid selle asemel hoopis: ”Ma õpin”, siis oled astunud suure sammu oma enesearengu teekonnal edasi.

14. Kulude jälgimine

Raha majandamise oskus on otsekui inimese peegel. Kuidas sa oskad rahaga toime tulla, näitab sinu prioriteete harjumusi ja isegi emotsioone. Mina pidasin nooremast peast lausa rahapäevikut, kuhu kandsin sisse kõik tulud ja kulud ning hoidsin alles kõik tšekid. See aitas rasketel aegadel ots-otsaga toime tulla. Nüüd olen muutunud laisaks ja ei viitsi enam rahal sabast kinni hoida. Mitte, et seda oleks palju käes, kaugel sellest. Kui aga märkisin eile ja ka täna üles kõik väljaminekud, hakkasid kohe punased laternad vilkuma: laristaja ja mõttetute asjade ostja! Oma kulude jälgimine on õpetlik protsess, see aitab kindlasti paremini oma rahaasjadel näppu peal hoida.

15. Kümme minutit päikese käes

Lihtne eks. Aga mõjuv, sest valgus muudab meeleolu rohkem kui ma arvasin. Lisaks sellele õpetab selle sammu järgimine distsipliini, sest päikesevanni võtmiseks on reeglina tarvis võtta vaba aeg, ennast riidesse panna, välja minna ja otsida mugav koht, kus päike paistab. Lisaks olen tähele pannud, et kui sa võtad teadlikult päikesevanni, on see omamoodi otsekui meditatsioon, sest ergava päikesekiire käes on su pea tühi ja päevamured taanduvad hetkeks pea täielikult.

16. Jalutamine looduses

See on väga kerge ja mõnus punkt, sest jalutamine rahustab. Looduses viibimine võtab mõtted ja tempo otsekui iseenesest mõõdukamaks, sest loodus ei kiirusta ja tuletab meile meelde, et ka meie, inimesed, peaksime oma kiire elutempo üle vaatama. Jalutamine on minu jaoks otsekui patareide laadimine, mis turgutab sind nii vaimselt kui füüsiliselt.

17. Eesmärkide üles kirjutamine

Ma olen aru saanud, et mõtted peas tähendavad kaost, aga kui need on üles kirjutatud, tähendavad need suunda. Paberile märgitud mõtted annavad teatud selguse, sest nad on läbinud mingi filtri – paberile paned ju oma mõtetest parimad palad, mitte kogu selle pahna, mis sinu peas keerleb. Ja pärast on paberitelt tore vaadata, kuidas sa oled vahepeal edasi arenenud, mõtted tekivad ja kaovad, aga kirjalikud märkmed jäävad.

18. Emotsioonide teadvustamine

See on üks raskemaid ettevõtmisi. Kuidas mitte tunda, vaid märgata, mida ma tunnen. Ja seda kohe reageerimata. Ma olen eluaeg emotsioone natuke kartnud, isegi enda omi. Sest ma ei saa sellest sageli täit sotti. Emotsioonid on nii ettearvamatud. Seda teraapilisem on rahulikult aeg maha võtta ja oma emotsioonidega tegeleda. Soovitan seda igale inimesele, vaadake endale otsa ja mõistke, kus punktis te oma emotsioonidega parasjagu olete ja tehke vajadusel oma mõttemustrites muudatusi. Väga tervislik ja puhastav tegevus.

19. Vastutuse võtmine

Ei vabandusi. Ei süüdistamist. Jah, see on isegi pisut karm, aga samas ka kuidagi vabastav. Kui inimene suudab oma tegude eest vastutada, tähendab see, et tema moraalne kompass on üpris õigel kursil.

20. Enese armastamine

Kõlab klišeena. Aga tegelikult tähendab see enda vastu aus olemist, enda eest hoolitsemist ja mitte enda maha tegemist. Veider on see, et mõnikord on ennast armastada keerulisem kui kedagi teist. Seega on äärmiselt oluline ka ennast märgata ja öelda oma sisemisele minale julgustavaid ning turgutavaid sõnu.

21. Aus enesepeegeldus (ja otsus jätkata)

Võta 20–30 minutit ja vaata otsa iseendale - ilma filtrita.

Küsi endalt järgmised küsimused:

· Mis mul päriselt muutus nende päevade jooksul?

· Mis oli kõige raskem?

· Millest ma tahtsin kõige rohkem loobuda? (ja miks?)

· Milline harjumus andis mulle kõige rohkem?

· Kus ma petan endiselt iseennast?

Ja kõige olulisem: millise ühe harjumuse ma võtan siit kaasa päris ellu?

Miks just see küsimus? Sest ilma tagasisideta muutub see väljakutse lihtsalt ajutiseks pingutuseks, mille ruttu unustad. Aga muutus tekib siis, kui sa saad aru, mis sinu jaoks töötab.

Lõpetuseks toon ära väikese lisasammu (kui tahad minna sügavamale). Kirjuta endale üks lubadus järgmiseks kuuks ajaks. Mitte 20 asja, piisab ühest. Näiteks: ”Ma liigun iga päev 10 minutit” või ”ma ei joo alkoholi”. Väikesed, aga samas päris asjad, mille järgimine võib sinu elu kardinaalselt muuta.

Mida sellest väljakutsest õppida? Seda, et ei pea tegema kõike korraga. Aitab ühest väljakutsest. Siis teisest. Ja mõnus on vaadata, mis sinu elus päriselt muutub. Sest lõpuks ei muuda sind see, mida sa tead, vaid see, mida sa iga päev teed.

Ja vahel piisab täiesti sellest, et sa lihtsalt… alustad.