Mis on motivatsioon? Vikipeedia ütleb meile, et motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused – organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk.
Tänapäeval räägitakse motivatsioonist palju. Tubli on see inimene, kes on motiveeritud midagi tegema või on motiveeritud kasvõi mõttetasandil.
Motivatsiooni olemasolu üheks vundamendikiviks on eneseusk. Kui see on madal või puudub täiesti, on ka motivatsiooniga lood üsna hapud. Nagu ka motivatsiooni puhul, on eneseusu puudumine inimestel üsna üldiseks probleemiks. Miks see nii on, miks on motivatsiooni ja eneseusku nii keeruline leida?
Roland Tokko räägib oma raamatus „12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma“, et oluline on leida oma kutsumus. Mida see tähendab? Kutsumus on see, kui asju tehakse kirega ja kui midagi tehes saadakse inimestele väärtust luua. Tokko väidab, et kui midagi teha kirega, siis on inimene kõige õnnelikum. Ja talle on selles osas tõesti raske vastu vaielda.
Ehk siis puust ja punakseks: kutsumus on tegevus, mis tuleb sul loomulikult välja, milleks sul on annet ja millesse sa suhtud kirega. Sul on sisemine tung seda teha. Kui oled sellise valdkonna leidnud, on sul motivatsiooni kuhjaga ja kõik eeldused sinu õnnelikuks eluks on loodud.
Aga mis on siis kirg? Võibolla on kirg tegevus, mida sa mõnda aega väga naudid, kuid sul ei pruugi selles annet olla. Kirgi võib elu jooksul olla mitu ja need võivad aja jooksul muutuda. Näiteks mulle meeldib võimaluse korral midagi puidust nikerdada. Minu tehtud puuslikud ei ole kaubandusliku väärtusega, tõtt öelda on need üsna koledad – aga ma teen neid siiski, sest mul on kirg puutöö järele.
Aga tuleme nüüd motivatsiooni juurde tagasi. Kui motivatsioon on käitumise tõukejõuks, siis kas seda saab vägisi omandada, sunniviisiliselt endasse installeerida? Tuleb välja, et need, kes nii väidavad, pakuvad sulle müüti. See ei ole lihtsalt võimalik.
Motivatsioon tekib siis, kui teed asju, mis sulle sobivad ja mida sa peaksid kahtlemata tegema. Kui sul on järjest keerulisem oma töös või tegevustes motivatsiooni leida, võib see olla märk sellest, et sa ei peaks seda tööd üldse tegemagi. Jah, muidugi, saan aru, et see on veidike idealistlikult öeldud. Paljud inimesed teevad tööd, mis neile üldse ei meeldi, aga leib on ju tarvis lauale tuua ja arved maksta.
Kuid siiski, kui teed midagi, mida sa ei naudi ja sul puudub motivatsioon, ei ole vaja stressi, depressiooni ja muid hädasid kaugelt otsida. Mida siis teha?
Tegelikult on olemas ka kuldne kesktee. Tuleks lihtsalt otsida tööd ja tegevust, milleks pole tarvis pidevat motiveeritust, aga milleks sul on sisemine tahe. Sa ei vaja ju motivatsiooni mõne oma hobiga tegelemiseks, kuid harrastad seda siiski. Samamoodi võib olla sinu tööga.
Muide, motivatsiooni on kahte tüüpi: sisemine ja väline. Viimane on väliste tegurite, näiteks palga, soodustuste ja muude tegurite abil millegi tegemise soovi tekitamine. Sisemine motivatsioon on tahe midagi teha. Roland Tokko ütleb, et tööandjad arvavad tihti, et nad teavad, mida töötajate motiveerimiseks on vaja ning pööravad tähelepanu vaid välistele motivaatoritele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige suurem defitsiit meie elus on sisemine motiveeritus. Kui me ikka enda seest ei leia jõudu midagi teha – kasvõi teha lõpparve suitsetamisega või alkoholi tarbimisega – siis keegi teine ei saa seda sinu seest teha või sulle tabletiga motivatsiooni anda. Tegelikult, kui nüüd mõtlema hakata, siis kaudselt võib tablett isegi aidata, sest kui see teeb sind rahulikumaks ja aitab keskenduda, siis on ka lootust saada rohkem motiveeritud midagi tegema.
Elu on üks keeruline jupstükk :)
Comments