Suvi tuleb – kas lased tal tulla või ootad kalendri kutset?

Mõned asjad elus saabuvad vaikselt. Näiteks keskea kriis või rahutunne peale viit tassitäit kummeliteed. Aga suvi – oh ei, tema tuleb nagu vana sõber, kes astub uksest sisse ilma koputamata, kingad jalas ja jäätis sulamas taskus. Ja tal on kaasas valgus, lindude kisa ja see ülev tunne, et kõik on jälle kuidagi… võimalik.

Ja sina? Sina istud ikka kontoritoolil, vaatad neljandat Zoomi koosolekut, Excel virvendab ekraanil nagu sookurg tormituules ja peas keerleb vaid: “kas mu puhkusepäevad üldse katavad kõik need maksmist ootavad arved?” Tõsi, arved ei puhka. Aga… sina võiksid küll.

 Puhka nagu eestlane, mitte nagu peen reisijuht soovitab

Sest puhkus ei pea tähendama lennujaamas higistamist, päevitusjoonte mõõtmist või 16-eurose limonaadi tellimist Toscana tagahoovis. Ei, puhkus võib olla hoopis see hetk, kui sa istud hommikul oma rõdul, kastehein varvaste vahel, suvi ninasõõrmetes ja mõtted… tühjad. Mitte depressiivselt tühjad, vaid mõnusalt – nagu laud enne pidu või rand enne rahvamassi.

Eestimaa on ise üks suvine imedemaa – metsad, mis lõhnavad nagu vanad ajakirjad ja seiklus, rabad, mis peegeldavad pilvi nii selgelt, et mõni hakkab end filosoofiks pidama, ja väiksed järved, kus aerutamine tundub tähtsam kui maailmavalitsemine.

Mida suvi tegelikult tahab sulle öelda?

Ta ei karju. Ta ei saada sulle kalendrikutset. Ta lihtsalt on. Ja ta tahab, et sa oleksid ka. Ilma süümekateta. Ilma “peaksin ikka kirjadele vastama” mõteteta. Suvi palub: “Viska korraks see seljakott täis muresid maha. Äkki võtame hoopis piknikutekiga ette mõne heinamaa?”

Sest ausalt – päike ei küsi, kas sul on tähtis projekt pooleli. Võilill ei saa aru, miks sa telefonis scrollid. Ja tuul ei anna kunagi arvet – tema ainult annab tunde, et elus olemine ongi juba suur asi.

Aga kuidas see päriselt võimalik on?

Alusta pisikestest asjadest:

• Mine paljajalu poodi. Või vähemalt aeda.

• Joo oma hommikukohv mitte kiirustades, vaid niimoodi, nagu see oleks viimane tass universumis.

• Vaata, kuidas pilved liiguvad. Kui see tundub tobe, siis… järelikult sa vajad seda kõige rohkem.

• Ütle sõbrale, et teeme ühe päris pikniku. Mitte “mingi grilli”, vaid sündmuse, mis sisaldab korvi, tekki, putukaid ja kõike muud toredat.

• Maga telgis. Või vähemalt akna all, et kuulda öö hääli.

  
  

Suvi ei kesta igavesti – aga mälestused temast võivad

Kui me ei märka suve, siis ta libiseb mööda – vaikselt, nagu jäätis kuumal asfaldil. Aga kui me isegi korra päevas teeme midagi päriselt suvist, siis me jääme temaga kauemaks sõbraks. Siis talletub meie sisse see teadmine, et elu pole ainult saavutamine ja tasumine. Vahel on ta lihtsalt… elamine.

Nii et ära jää ootama, kuni puhkus “päriselt algab”. Alusta juba täna – kas või viie minutiga, mis lõhnab muru järele.

Suvi on nagu salajane uks, mis avaneb ainult neile, kes aeglustavad. Ja sina oled sellele uksele juba üsna lähedal. Vaja on vaid natuke vähem öelda endale, et “pean” ja palju rohkem “tahan”.

Naudi, rõõmusta ja lase päikesel sind korraks ära petta – nagu kõik olekski korras. Sest äkki ongi.

10 mõnusat  asja, mida suvel töö kõrvalt ette võtta

Tee argiõhtust minipuhkus – piknik pargis!

Kes ütles, et piknikud on ainult nädalavahetusteks? Paki töölt tulles kaasa lemmikampsud, võta pleed ja jaluta lähedasse parki. Isegi kui sul on kaasas ainult jogurt ja raamat, on tunne nagu Pariisis.

Rattaretk tundmatusse (või vähemalt lähimasse metsa)

Pärast tööpäeva hüppa ratta selga ja sõida lihtsalt suvalises suunas. Isegi 20-minutiline seiklus uutesse tänavanurkadesse võib olla vabastavam kui spaapäev.

Korja midagi (ja ma ei mõtle töökaaslaste kiidusõnu)

Marjad, nõgesed, metsmaasikad, lilled või kivid. Loodus on täis aardeid. Pane korv kaenlasse ja mine loodusesse – isegi kui sa ei tea, mis vahet on mustikal ja sinikal.

Õuekino! Või “projektor seinale, lina lakke” seiklus

Kui sul (või sõbral) on projektor, tee koduhoovis või terrassil improviseeritud kinoseanss. Film, sääsetõrje ja tekid – ideaalne retsept suveõhtuks.

Proovi midagi täiesti uut (ja võib-olla veidi märga)

SUP-lauad, kanuud, vesijalgrattad või lihtsalt ujuma minek tööpäeva järel. Isegi kui sa kukud sisse – vähemalt on suvi ja see sobib narruseks.

Tee “aegluse eksperiment” – 1 tund ilma telefonita

Pane telefon kappi. Istu õues. Vaata pilvi. Jälgi sipelgaid. Tee seda teadlikult – see on odavam kui joogatund ja palju haruldasem kogemus.

Külasta mõnda väikest Eesti küla (või isegi linnaosa), kus sa pole kunagi käinud

Sul pole vaja lennupiletit, kui sul on rongipilet. Võta suvaline suund (näiteks Mõisaküla, Otepää, Värska või Tallinna Kalamaja nurgatagune) ja lase end üllatada.

Loe raamatut, mida sa muidu kunagi ei loeks

Mitte enesearengu käsiraamatut, vaid midagi täiesti ootamatut – näiteks luulet, ulmet või lasteraamatut. Võib-olla ärkab su sees jälle 9-aastane mina.

Tee ise midagi suvist: moos, limonaad, hapukurk või maitsevõi

Kokandusprojekt, mis annab sulle tunde, et sa oled väike suvine taluperenaine või -peremees. Pluss – hiljem saab uhkusega öelda: “See on mu enda tehtud, tead.”

Korralda mikrokontsert või lõkkeõhtu oma aias/balkonil

Isegi kui sul pole kitarri või lõkkekohta – tee playlist, süüta küünal ja kutsu sõber külla. Või istu üksi ja naudi. Sest vahel on just see vaikne olemine suurim seiklus.

 Boonussoovitus: Iga suvepäev on nagu väike lubadus, et elu ei pea kogu aeg tõsine olema. Ära lase sellel lihtsalt kalendrist läbi libiseda.